Uued elurajoonid kerkivad ühe mehe eestvedamisel ja ukrainlaste abiga

Kinnisvaraettevõtet Farmada Invest juhib Heiti Salumets üksi. Tema juhtimisel kerkib Haaslavale Südame elurajoon, kuhu saab lähiaastail elama asuda ligi 90 peret.

FOTO: Margus Ansu

Varem meelelahutusäriga tegelenud Võru mees Heiti Salumets (33) ajab nüüd juba mõned aastad Emajõelinnas kinnisvaraäri. Tema ettevõte Farmada Invest on viimase paari aastaga valmis ehitanud kaks Tartu naabruses asuvat eramurajooni. Lähiaastail lisandub neile veel kolm. Farmada Investi arendustesse mahub ühtekokku elama üle 170 pere.

Varem meelelahutusäriga tegelenud Võru mees Heiti Salumets (33) ajab nüüd juba mõned aastad Emajõelinnas kinnisvaraäri. Tema ettevõte Farmada Invest on viimase paari aastaga valmis ehitanud kaks Tartu naabruses asuvat eramurajooni. Lähiaastail lisandub neile veel kolm. Farmada Investi arendustesse mahub ühtekokku elama üle 170 pere.

Salumetsa kinnisvaraäri erineb tavapärasest praktikast, kus arendajad ostavad maa, annavad selle siis ehitajale ning hiljem palkavad maakleri, et majad maha müüa. Farmada Investi juhib Salumets üksi. Ta käib ise objekte üle vaatamas, ostab maid ja otsib tööjõudu ning kui majad valmis, teeb ise ära ka maakleritöö.

Salumetsa hinnangul ei pühendu kutselised maaklerid piisavalt objektide müümisele. «Maakler on võimeline haldama kuni kolmekümmet objekti. Kui see arv kasvab, siis ei käi neil enam jõud üle,» põhjendas Farmada juht.

Et Salumets on kõikide oma kinnisvaraarenduste juures algusest lõpuni, soovib ta ka majade müügiga ise tegeleda. Tal on enda sõnul protsessist kõige parem ülevaade ning ta saab kliendile anda kogu info, ilma et peaks hakkama kellegi käest midagi üle küsima. «Aga mis seal salata, tööpäevad venivad ikka 16–17 tunni pikkuseks,» lisas ta.

Ettevõttes töötab peale juhi veel kümmekond inimest, kes tegelevad projekteerimise ja objektide juhtimisega. Ehitamiseks kasutab Farmada renditööjõudu. «Suur osa tööjõust on välismaalt, kõik on ametlik ja paberimajandus korras,» ei tee Salumets Ukrainast pärit töötajate palkamisest saladust.

Võõrtööjõud on tema hinnangul väga usaldusväärne. «Elukoht on neil objekti läheduses, nad on väga motiveeritud ning ei ole hirmu, et keegi mul poole päeva pealt minema jalutaks,» ütles ta.

Südame elurajooni väljaehitamiseks kulub 11 miljonit eurot.

Kõrged laed

Praegu ehitab Farmada Haaslaval Südame elurajooni, kuhu kerkib 40 elamut ja 18 paarismaja. Tööd algasid eelmise aasta suvel, mil Salumets lasi välja ehitada ajutised teed, paigaldada tänavavalgustuse ning rajada vee- ja kanalisatsioonitorustiku. «Teeme kõik kommunikatsioonid ja ligipääsud ise,» sõnas Salumets ning viipas Südame elurajooni ääres sõitvatele ekskavaatoritele, mille kabiinidel ilutsevad tema firma kleebised.

Poolel ligi 1,5 hektari suurusel krundil on praegu püsti oma paarkümmend maja, kus käivad sisetööd. Kliendipäevi seal siiski niipea ei korraldata, kuna elurajooni ehitus on sellises seisus, et ligipääsuteed ja kruntide ümbrus meenutavad pigem kuumaastikku kui ilusat linnalähedast elurajooni.

«Elurajoonide rajamine ja müük ei sarnane uute korterite müügiga, sest enamikul inimestel puudub ettekujutusvõime ning enne otsuse tegemist ja broneeringut peab rajoon üldjuhul täielikult valmis olema,» selgitas Farmada juht. Mõned Südame elurajooni majade broneeringud on tema sõnul aga juba tehtud.

Salumets selgitas, et tema juhtimisel valmivad Südame linnakus majad, mis erinevad tavapärastest uuselamurajooni omadest. Nimelt ei kasutata seal valmivates majades vaheseintes kipsi, kõik seinad on kiviplokkidest. Ka on majades tavapärasest kõrgemad laed. Magamistubades on lae kõrgus oma kolm meetrit ning avatud köögiga elutoas kaldelae kõrgus 3–4,5 meetrit. Keskmiselt maksab üks maja uues elurajoonis 187 000 eurot. Südame elurajooni väljaehitamiseks kulub 11 miljonit eurot.

Õhku pole vahel

Peale Südame elurajooni arendab Salumets Ülenurme lähistel Soinaste külas Pesa elurajooni ning Lohkvas Tartu linnapiiri lähistel Sinilinnu elurajooni. Mõlemas paigas laiub praegu suur põld, kuid Salumets selgitas, et tema näeb põllu kõrval seistes juba vaimusilmas, millised majad sinna kunagi kerkivad.

Kuigi säärased arendused nõuavad ettevõttelt kümneid miljoneid eurosid ning juba mõnda aega on õhus ka kinnisvaramulli lõhkemine, Salumets krahhi ei karda. «Ma tean, kuidas seda asja ajada, meie arendustel ei ole õhku vahel,» jäi Salumets enesekindlaks. Uusi linnalähedasi arendusi hakkab ta välja ehitama paari järgmise aasta jooksul.

Farmade elamurajoonid

FOTO: Tpm

Kristo Kivisalu

FOTO: FOTO: Erakogu

Kristo Kivisalu
Domus Kinnisvara maakler-konsultant

Terviklikult käsitletud elamupiirkonnad annavad maja ostjale kindluse, et naaberkrundid ei jää tühjaks. Ühtne rajoon ning sarnaselt lahendatud majad jätavad piirkonnast parema mulje ning kliendid on kvaliteetse ja hea toote ning elukeskkonna eest valmis maksma väärilist hinda.
Lisaks saab arendaja kokku hoida, kui ta projekteerib ning ehitab mitut samasugust hoonet korraga. Eelduslikult on selliselt hooneid ehitada soodsam kui eraldi üht hoonet projekteerida. Sellega saab arendaja pakkuda konkurentsivõimelist hinda.
Kui arendajal on endal piisavalt aega, siis ei ole midagi eriskummalist, et ta kogu arendusprotsessis ohjad enda käes hoiab.

Tagasi üles