/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/07/11932183t1hd295.jpg)
Sel nädalalõpul hakkas Raekoja platsil taas tööle purskkaev, millega seoses poleks patt pöörata pilk minevikku ja uurida, kuidas purskkaev õieti sündis ja töötab.
Purskkaev hakkas Raekoja platsil tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raekoja platsil on purskkaev olnud 1948. aastast. Toona rajati 75 sentimeetrit sügav ja ligi seitsmemeetrise läbimõõduga veesilm Tartu töörahva saadikute nõukogu esimehe Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi piltlikult öeldes üleöö. Purskkaevu keskel oli maakividest kuhi, millest ulatus välja veetoru. 1998. aasta 1. septembril tööle hakanud suudlevate tudengitega purskkaevu autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal, kelle võidutöö kandis nime «Vivat universitatis».
Purskkaev kaalub 40 tonni ja selle tegemiseks kulus vanas rahas 1,4 miljonit krooni.
Korraga on purskkaevus 7500 liitrit vett, kahe basseini veega täitmiseks kulub neli tundi. Kui veetase näiteks auramise tõttu langeb, avanevad klapid, mis lisavad vajaliku koguse vett. Vihma tekitatud liigvesi voolab ülevooluavade kaudu kanalisatsiooni.