/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2019/04/04/11924882t1h395b.jpg)
Alles tänavu jaanuaris teatas Tartu linnapea Urmas Klaas, et Atlantise kõrval Holmi pargis jääb hoonestamata ala, mis oli mõeldud riigiasutusi koondavale riigimajale, sest riik on loobunud selle arendamisest.
Holmi pargi hoonestamise karikakramäng jätkub (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui riik Tartus riigimajal mõtet ei näe, riigiasutused on headel pindadel niigi, siis me ei näe põhjust, miks peaksime soovima näidata seda ala hoonestatavana. Selle hoonestamist me ette ei näe ja see jääb pargiks,» ütles ta.
Tuul pöördus
Kuid nüüd on tuul pöördunud või vähemalt pöördumas, sest rahandusministeeriumis liiguvad uued mõtted. Ministeerium on naasnud riigimaja rajamise soovi kaalumise juurde, vahendas Tartu üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.
Küsimus on kerkinud Tartu uue üldplaneeringu koostamise käigus, mille lähteülesande kohta küsis Tartu seisukohta kõigilt seadusega ette nähtud asutustelt, ka maa-ametilt ja rahandusministeeriumilt.
/nginx/o/2019/04/04/11924886t1hfa39.jpg)
«Mõlemad on teatanud, et nad soovivad endist viisi Holmi pargis maa reserveerimist riigiasutusele. Kuid enam ei räägitud riigimajast sellises mahus, nagu praegu kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal. Siis olid nimetatud konkreetsed brutopinnad ja konkreetne plaan,» ütles Ranniku. «Nüüd räägiti sellest, et igaks juhuks reserveeritakse riigile maa pikemaks perspektiiviks.»
Linn võttis Ranniku sõnul seisukoha, et sellise umbmäärase definitsiooni ja funktsiooniga ehku peale pargi maa-ala hoonestamiseks ei reserveerita, riigimaja mõte oli ju tuua teenused äärelinnast erinevatest riigiasutustest linnakeskusesse, ning see vähendaks transpordivoogusid ja oleks inimestele kättesaadavam.
Ta on endiselt seda meelt, et riigimaja kavandamine Holmi parki oleks põhjendatud, kuna praegu paiknevad riigiasutused üle linna, paljudes hoonetes ja praeguses olukorras on kodaniku esmatasandi avalik teenus killustunud nii valdkondlikult kui ka valdkondade sees ametkondlikult. Riigimajja oleks koondunud riigiasutuste kohalike esinduste ühine teeninduskeskkond, mis tagaks kodanikule võimaluse saada vajalikud teenused ühest kohast, misläbi oleks paranenud avalike teenuste pakkumise kvaliteet ning kättesaadavus.
Kui tulevad konkreetsemad ettepanekud, mis suurendavad keskusefunktsioone, vaatab linn need uuesti üle, ütles Indrek Ranniku.
Ranniku nentis, et küsimust on uuesti arutatud märtsis vabariigi valitsus ja küpsemas on idee rajada Tartu kesklinna ikkagi teenuseid pakkuv riigimaja, nagu kavandatakse Tallinnas. Tallinna on nüüdseks kavandatud keskkonnamaja, mis ühendab keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad asutused ja loodusmuuseumi.
Linn soovib selgust
«Oleks väga tore, kui selline maja tuleks ka Tartusse,» märkis Ranniku. «Sellest tulenevalt oligi linna vahepealne seisukoht, et sellise umbmäärase, igaks juhuks reserveerimisega me päri ei ole, aga kui tulevad konkreetsemad ettepanekud, mis suurendavad keskusefunktsioone, vaatab linn need uuesti üle.»
Lahkuva valitsuse kehtestatud riigimajade arendamise kavas ei nimetatud Tartu riigimaja, kuid nüüd on rahandusministeerium riigihalduse ministri Janek Mäggi kirjas teatanud, et selle aasta jooksul vaadatakse Tallinna ja Tartu riigimaja teema üle, ning teinud ettepaneku kohtuda. See kohtumine on kavas järgmisel nädalal.