Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
/nginx/o/2019/04/04/11924701t1hcf23.jpg)
Seda, et gümnasistidest saavad päris näituse kuraatorid päris muuseumis, juhtub harva. Kuid just sellise idee pakkus välja Tartu kunstimuuseum. Ja neli muuseumi noorteklubisse kuuluvat gümnaasiumiõpilast – Liisa-Lota Jõeleht (Hugo Treffneri gümnaasium), Saskia Kolberg (Jaan Poska gümnaasium), Killu Simson ja Liisa Veddel (mõlemad Miina Härma gümnaasiumist) – just selle ellu viisidki.
Näitus, kus on esindatud maal, graafika ja foto ja mis kannab pealkirja «Muusade maailm», lööb uksed valla täna kell 17. Uudishimulik külastaja saab targemaks küsimuses, kuidas on kunstnikud eri aegadel kujutanud naisi.
Erinev ilu
«Minu jaoks oli üsna üllatav, kui kergesti me jõudsime selle ühise muusade ideele,» ütles Liisa-Lota Jõeleht. Pisut lähtusid noored ka samal ajal muuseumis avatud näitusest «Isekeskis. Naine kujutamas naist», mis otsib vastust küsimusele, kas ja kuidas on muutunud naise kujutamine kunstis naiste enda pilgu läbi. Idee teha näitus muusadest oli noorteklubi liikmetel siiski enne olemas.
«Tahtsime rõhku panna sellele, et ekspositsioonis poleks hästi palju klassikaliselt ilusaid naisi. See, mis inspireerib, on ju kõigi puhul erinev,» seletas Jõeleht näituse kontseptsiooni. «Võibolla see kõlab klišeelikult, aga ilus naine on see, kelle südames on armastus või soojus. Mõni inimene, kes on väga lähedane, on juba selle pärast sinu jaoks ilus ja sulle kallis,» arutles ta.
Näituse tööd valisid noored kuraatorid välja Eesti muuseumide andmebaasi MUIS kasutades. «Meie soov oli, et näitusel oleks palju naisi, eri nahavärviga ja eri vanuses. Erinevad on ka viisid, kuidas neid on kujutatud,» ütles Jõeleht.
Osa noorteklubi liikmetest on teinud muuseumis vaatajatele ka giidituure ning ühe sellise korraldas Jõeleht ka siinkirjutajale näituse teoseid tutvustades.
Tahtsime rõhku panna sellele, et ekspositsioonis poleks hästi palju klassikaliselt ilusaid naisi. See, mis inspireerib, on ju kõigi puhul erinev, rääkis Liisa-Lota Jõeleht.
Ta alustas tööst, mille valis ise välja − Peet Areni maalist «Ema portree». «Muusa ei ole siin romantiliselt kujutatud noor naine, vaid ema. Vanem naine ja natuke nukker. Samas on ema enamikule inimestele hästi tähtis, oluline ja inspireeriv naisfiguur. Väline ei lähe siin justkui sisemisega kokku,» seletas Jõeleht.
Ta rääkis lähemalt veel mitmest tööst. Näiteks on näitusel esindatud Eduard Wiiralti, Ene-Liis Semperi, Tanja Muravskaja, Ludmilla Siimu ja mitme teise kunstniku tööd.
Kõrvuti ootasid seina ääres ülespanemist Andrei Jegorovi «Hiiu neiu» ja Tanja Muravskaja «Autoportree», esimesel vastavalt rahvarõivais hiiu ja teisel burkaga moslemi naine. «Teatud mõttes on need küll sarnased, kuid esiteks on siin kultuuriline ja teiseks värvide kontrast. Mõtlesime, et just need kaks sobiksid hästi kokku,» kommenteeris Jõeleht.
Pildid luuletustega
Mitmeid maale ilmestavad ka tekstid, mille on lisanud luuletusi kirjutavad noored Reena Roos, Meeli Mai Vaino, Kirke Rumvolt ja Grete Kaio.
Muuseumi noorteklubi juhendaja Hanna-Liis Kont ütles, et näituse idee andis küll muuseum, kuid kuraatoritel oli teema ja teoste valimisel vaba voli. «See kõik on väga vabatahtlik. Nad tegid niipalju, kui jõudsid, ja niipalju, kui tahtsid,» ütles ta.
Kont lisas, et näitust tegema tulid eelkõige noored, kellel on laiem kultuurihuvi. «Nad ei pea noorteklubis tegelema ainult kujutava kunstiga, vaid on tutvunud näiteks moe- ja ehtekunsti, aga ka fotoga, mis on tänapäeval tihedalt seotud sotsiaalmeediaga,» selgitas ta.
Osa noori tuli klubisse Tartu lastekunstikoolist. «Kui seal puutusid nad kokku käelise tegevusega, siis muuseumis said nad proovida hoopis kultuurikorraldust, tehes ise noortele luuleõhtuid ja filmiseansse,» ütles Kont. «Nii on muuseum mõnes mõttes kanal, mis viib teiste noorteni.»