Galerii: esimese rahvaesinduse meenutuseks süüdati küünlad

Tartus sündinud Asutava Kogu liikmed. Ülareas vasakult Aleksander Oinas, Hans Kruus ja Leopold Johanson, alumises reas Hans Martna, Konstantin Konik ja Minni Kurs-Olesk.

FOTO: EV100

Sada aastat tagasi, 1919. aasta 5.–7. aprillini toimusid noores Eesti Vabariigis ajaloo esimesed otsevalimised, leidmaks väärikad esindajad jüripäeval kogunevasse Asutavasse Kogusse. Eesti riikluse jaoks üliolulist sündmust tähistatakse täna, kui kõigi 120 Asutava Kogu liikme sünnipaigas süüdatakse küünal.

EV100 juhtrühma esimehe Toomas Kiho sõnul on Asutava Kogu rolli raske üle hinnata. See kinnitas ametisse esimese Eesti Vabariigi valitsuse, võttis vastu maaseaduse ning, mis kõige tähtsam, 1919. aasta 15. juunil sai Eesti tänu Asutavale Kogule oma esimese põhiseaduse. «Sellega asetati riiklik kord päris alusele,» rõhutas Kiho.

Asutavasse Kogusse valiti tuntud poliitikute, kirjanike ja diplomaatide kõrval ka selliseid inimesi, kelle elusaatusest on üsna vähe teada, ja nii tõdes Kiho, et kõigi 120 sünnikoha leidmine ja kaardile kandmine oli üsna raske ülesanne ning nõudis omajagu tööd arhiivides.

«Kõigepealt polnud päris täpselt selge, kes need 120 olid. Avalikes allikates esitatud nimekirjades esineb vigu ja nii tuli valimiskomisjoni protokollid läbi töötada. Näiteks selgus, et kaks valitut olid juba enne 23. aprilli oma mandaadist loobunud,» kõneles Kiho.

Ta tõdes, et Asutava Kogu liikmete sünnipaikade kaardistamisel päris kõigi sünnimajani välja ei jõutud ning tuli leppida toonase valla või küla täpsusega. «Enamiku puhul jõudsime siiski päris lähedale,» lisas Kiho. Kõige enam Asutava Kogu liikmeid – 14 – on sündinud muuseas praeguses Viljandi vallas, järgnevad Tallinn kümne ja Tartu kuue liikmega.

Praeguse Ujula Konsumi parkla alal asunud majades olid sündinud Leopold Johanson ja Hans Martna.

FOTO: Margus Ansu

Tartus koguneti täna hommikul kell 10 Jaan Poska gümnaasiumi juures, kus õpilased rääkisid Asutava Kogu tartlastest liikmetest ning ajalooõpetaja Indrek Pajur laiemalt Asutava Kogu loost. Seejärel süüdati Aleksander Oinase, Leopold Johansoni, Hans Martna, Hans Kruusi, Minni Kurs-Oleski ning Konstantin Koniku sünnikodu juures küünlad. Seejuures on ainsana säilinud Kurs-Oleski maja Tähtvere tänaval, ülejäänud hooneid (vähemalt toonasel kujul) enam pole. Esmalt võeti ette lühike teekond mööda Vanemuise tänavat ja süüdati küünal Lotmani ausamba ja kirjandumaja vahel, kus nüüdseks linnapildist kadunud majas sündis Konstantin Konik.

Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets märkis, et kindlasti soovitakse Asutava Kogu liikmete mälestust jäädvustada ka edaspidi. Näiteks on arutatud võimalust püstitada ausammas Konikule. Millal see võiks teoks saada, pole praegu veel võimalik öelda.

I ASUTAVA KOGU LIIKMED (praeguse haldusjaotuse järgi)

Tartu

  • Aleksander Oinas (Staadioni 10), Leopold Johanson (Vene 10), Hans Martna (Vene 4), Hans Kruus (Vabaduse puiestee 14), Minni Kurs-Olesk (Tähtvere 18), Konstantin Konik (Vanemuise tänav Lotmani monumendi ja kirjandusmaja vahel).
Tartumaa
  • Villem Ernits (Peipsiääre vald, Nõva), Lui Olesk (Peipsiääre vald, Meoma), Erich Joonas (Peipsiääre vald, Varnja), Christoph Peiker (Tartu vald, Puhtaleiva), Eduard Hubel (Tartu vald, Sojamaa), Peeter Kar(r)in (Tartu vald, Kõrveküla), Nikolai Köstner (Tartu vald, Tammistu), Gustav Grünwaldt (Luunja vald, Sääsküla), Johannes Meyer (Elva vald, Puhja), Mihkel Varrik (Elva vald, Koopsi), Jaan Kärner (Elva vald, Käärdi), Juhan Kartau (Elva vald, Mäelooga), Juhan Jans (Elva vald, Rebaste), Jaan Uri (Kambja vald, Kaatsi), Karl Ipsberg (Kambja vald, Kaatsi).
Jõgevamaa
  • Arnold Schulbach (Süvalep) (Mustvee vald, Maetsma), Jaan Poska (Jõgeva vald, Laiusevälja), Hugo Raudsepp (Jõgeva vald, Vaimastvere), Johannes Zimmermann (Põltsamaa vald, Lahavere).
Tagasi üles