/nginx/o/2019/04/02/11918710t1h64cb.jpg)
Läinud kevadel maksis Selli 19 (endine Turu 49) jäätmejaamas biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tonn 60 senti, nüüd on tonni hind 12 eurot.
Piltlikult öeldes: aasta tagasi maksis aiapidaja seal prahi eest paarkümmend senti, nüüd peab sellele lisama veel euro. Jaama tänava jäätmejaamas küsiti juba mullu aiaprahi eest 12 eurot tonnist.
Karlovalane Peeter Unt tõi esmaspäeva pärastlõunal Selli jäätmejaama lehti ja oksapuru. Konteiner oli tühi, mees sealse töökorraldusega rahul, mis sest, et toodu eest tuleb maksta. Uudis, et tänavu tuleb jäätmete loovutamisel mullusega võrreldes tublisti rohkem raha välja käia, ta tuju ei rikkunud.
Samuti on tõusnud suurte ehitusjäätmete hind, tonnist tuleb välja käia 81 eurot ja 60 senti.
Ka ehituspraht kallim
Samuti on Selli jaamas tõusnud näiteks suurte ehitusjäätmete hulka kuuluvate aknaraamide, kraanikausside, kempsupottide ning ka krohvipuru ja klaasi tasu, nende tonnist tuleb välja käia 81 eurot ja 60 senti mulluse ligi 40 euro asemel.
Miks on aiaprahi hind nüüd kakskümmend korda kallim? «Hinnad tekivad jäätmejaama operaatori leidmiseks korraldatud riigihankel,» selgitas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. «Nagu pakkumused, on ka hinnad. Operaatoril on Aardlapalu endises prügilas üleandmistasu enam-vähem sama mis jäätmejaamas, lisaks tuleb jäätmed sinna sõidutada.»
Sellest aastast majandab Selli jaamas parima pakkumuse tegijana AS Eesti Keskkonnateenused, mis tegutseb ka Tartu teises, Jaama tänava jäätmejaamas. Ülle Mauer märkis, et ka linnale läks Selli jäätmejaama pidamine uue operaatoriga palju kallimaks, aastas maksab linn ettevõttele üle 100 000 euro, sest jaamades võetakse suuri ja väikseid jäätmeid vastu ka tasuta.
«Mõnele inimesele on kallim hind küll üllatus, kuid üldiselt meiega ei pahandata, enamik jäätmejaamades käijatest on sõbralikud,» ütles ASi Eesti Keskkonnateenused Lõuna regiooni jäätmekäitlusjuht Andrus Lauk.
Ja käijaid on palju, iga aastaga aina rohkem, ning eriti rahvarohked on need kohad kevadel, suurpuhastuse ajal. «Laupäeval kella kolme ajal oli Selli jaamas hullumaja, õu oli autosid täis, reguleerisin väravas liiklust,» märkis Andrus Lauk. «Meile tuuakse praegu kõike. Talvel millegipärast keldreid ja garaaže ei koristata, see töö läheb lahti ikka kevadel.»
Enim viiakse praegu jäätmejaamadesse oksi. Paraku võtavad need palju ruumi ning konteiner täitub kiiresti. Sellepärast palus Andrus Lauk tartlastel käik jäätmejaama ette võtta kas nädala sees või nädalavahetusel ennelõunal, sest siis jõuab ettevõte täis saanud konteineri rutem tühja vastu välja vahetada ning aiaprahi toojad ei pea ootama.
Palju kraami tasuta
Selli ja Jaama jäätmejaama saab tasuta viia ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, värvid, ravimid, päevavalguslambid, turvaliselt pakitud süstlad jm), mööblit, elektroonikaromusid (külmikud, telerid jm), vanapaberit, metalli, pakendeid, töötlemata puitu ja plasti. Selli jaamas võetakse tasuta vastu ka tekstiili ning Jaama jaamas rehve. Viimasesse võib hinnaga sent tonnist viia ka tekstiili.
Mõlemad jaamad töötavad esmaspäevast reedeni kell 10–18 ja nädalavahetusel kell 10–16, riigipühadel on jaamad suletud. Peale jäätmejaamade saab tarbetut kraami viia ka Kambja vallas Aardlapalu endises prügilas töötavasse jäätmete ümberlaadimisjaama, seal maksab tonn aiaprahti 20 eurot ja 28 senti ning tonn ehitusjäätmeid 96 eurot.
Aina rohkem kasutajaid
- Tartu kahes jäätmejaamas käis 2018. a 70 890 inimest. 2017., 2016., 2015 ja 2014. a oli käijaid vastavalt 59 896, 43 095, 25 560 ja 17 047.
- Mullu võtsid jaamad vastu 924 t aiajäätmeid (2017. a 788, 2016. a 731, 2015. a 428, 2014. a 519 t).
- Selli jaama viidi 2018. a ohtlikke jäätmeid 71 018 kg, (2017. a 64 841, 2016. a 41 132, 2015. a 34 230 ja 2014. a 29 096 kg). Jaama 72c jaama viisid elanikud 2018. a 34 595 kg ohtlikke jäätmeid (2017. a 44 338, 2016. a 28 993, 2015. a 27 840, 2014. a 22 304 kg).