Marko Adamson: väärtuste väärtusest (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/02/11918652t1h7e08.jpg)
Haridus peaks märgatavalt suuremal määral tuginema väärtustele. Väärtushariduse peamine mõju peaks seisnema selles, et läbitakse inimeseks olemise kõiki aspekte. Tean, kui tähtis on kaasata inimesi ja edendada sotsiaalseid väärtusi, olgu tehnoloogia või teaduse valdkonnas. Kaasamise oskused ja väärtuste edendamine on 21. sajandi võtmeküsimused. Kas mul on teistele midagi pakkuda? Väärtuste õpetamine, mis on vajalik hea inimese ja õiglase ühiskonna arendamiseks, on mulle oluline.
Haridus peaks arendama keha ja vaimu, pakkuma terviklikku arengut. Haridusel ongi mitmeid eesmärke: arendada isiksust, anda teadmisi, säilitada kultuuri, arendada iseloomu ja sotsiaalset õiglust, väärtustada demokraatiat jne.
Nende eesmärkide saavutamiseks võiksid õppekavad ja õppemeetodid põhineda väärtustel. Kvaliteetne haridus on seni kättesaamatu, kuni koolides õpetajatevahelised suhted paranevad ja õpetajate tubades õpilasi halvustav jutuajamine vaibub. Esimese sammu peavad tegema pedagoogid, ikka sammu mõtteviisis.
Võiksime määratleda, et haridus ei ole vaid faktide ajju salvestamine. Praegusel teaduse ja tehnoloogia ajastul näeme, et materiaalne areng toimub suurel kiirusel, kuid moraalsed väärtused taanduvad iga päevaga. Moraalsete väärtuste puudumise tõttu on ühiskonnas eskaleerunud palju probleeme: alaealiste hälbiv käitumine, koolikohustuse eiramine, ebaviisakad suhtlusmaneerid õpetajate ja ka lapsevanematega, korruptsioon, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine alaealiste hulgas.
Haridus moraalsete väärtuseta langeb viljatule pinnasele.
Praegusel teaduse ja tehnoloogia ajastul näeme, et materiaalne areng toimub suurel kiirusel, kuid moraalsed väärtused taanduvad iga päevaga.
Mis on väärtuskasvatus ning kuidas seda rakendada? Jõudsin väärtuskasvatuseni, kui õppisin Amsterdami ülikoolis kovisioonigrupi juhiks ehk juhtima kogemuspõhist rühmatööd, mis aitab lahendada konfliktiolukordi.
Väärtusharidus on «südamekoolitus», emotsioonidest arusaamise õppimine. See on atmosfääri loomine, et inimestevaheline õhkkond oleks positiivne, motiividest ja emotsioonidest arusaamine. Kahjuks kasvav mässuline mass loob tulevasele põlvele kurja keskkonda. Seetõttu on noorem põlvkond muutunud väärtushariduse puudumise tõttu väga materiaalseks.
Arvan, et väärtusharidus peaks olema kättesaadav igale ühiskonnale ja inimesele. Mulle tundub, et oleme unustanud oma ühised väärtused individuaalsuse huvides. Austatakse rikkust ja varakaid inimesi, kuid rahatuid ei austa keegi.
Mõtleme ühiselt, et väärtuste temaatika saaks haridussüsteemis rohkem tähelepanu. Võti selleks on õpetajate käes. Meil kõigil on nii parem olla.