Peatselt saabuv poegimisaeg ajab mullu sündinud põdramullikad liikvele

Ülemöödunud aasta juulis pildistatud põdravasikas keset viljapõldu. Foto: Elmo Riig

Bussijuht tallab Tallinna–Tartu maanteel järsult piduripedaali, inimesed ehmuvad. Kaks põtra on tee ääres, üks maanteel. Hetkega on nad tagasi võpsikus ja buss jätkab teed pealinna poole. Veel samal nädalal sai keskkonnainspektsioon teate Läänemaal Koluvere maanteesilla läheduses vedelevast lihast puhtaks lõigatud põdrarümbast ning kahest sündimata jäänud põdravasikast.

Kuigi põdrad võiksid hea õnne ja tervise korral elada 15-aastaseks, on Eestis küttimise tõttu loomade keskmine eluiga kahe ja kolme aasta vahel. «Igal hooajal kütitakse ka mõned 15-aastased isendid, kel on läinud õnneks aastaid jahimehi üle kavaldada,» sõnas Veeroja.

​Kuigi soovitatav küttimismaht on ligi 6500 põtra, siis tegelikult hukkub neid jahimehe kuuli läbi rohkem. «Jahimees arvab, et lasi mööda, või siis teab, et loom sai pihta, aga ei leia haavatud looma üles. Siis teevad oma töö hundid ja ka karud, kes haavatud või surnud põdra ise ära söövad,» rääkis ta.