/nginx/o/2019/03/31/11911435t1hf109.jpg)
Laupäeval kogunes Tähe tänaval asuvasse korporatsiooni Rotalia majja paarsada folkloorihuvilist, et Tartumaa trallamil laulda, tantsida ja koos publikuga ringmänge mängida. Pidu oli justkui kultuuride sulatuspott, kuna üles astusid väga erineva taustaga folkloorirühmad.
«Noorus tuleb meelde,» märkis juhuslikult trallamile sattunud Liilia Saaremaa. Parajasti mängiti läbi eesti ringmänge. Kuigi Saaremaa nimi viitab sellele, nagu oleks ta pärit Lääne-Eestist, viivad tema juured hoopis Lõuna-Eestisse Kuldre kanti. «Seal lapsena koolis mängisime neid ringmänge, seetõttu ongi pisut nostalgiline tänast pidu jälgida,» rääkis Saaremaa. Et tema naabrinaine ja tuttav pidid peol üles astuma, otsustas Saaremaa seda vaatama tulla.
Tartumaa trallam on Baltimaade suurima ühise pärimusfestivali Baltica eelpidu. Peole tulnud pärimusringid ja -rühmad esitasid laule, pillilugusid ja tantse, millega nad astuvad üles 31. maist 2. juunini Tallinnas Raekoja platsil ja Tornide väljakul peetaval Baltica suurel peol.
Kahjuks on Eestis neid inimesi väga vähe, kes mustlastantse oskavad,» rääkis tantsurühma Maljarka juht Svetlana Zaikova.
Kaduvad tantsud
Et tänavuse Baltica fookuses on piirkondlikud eripärad ja kohalikud keeled, võtsid trallamist osa ka vähemusrahvaste folkloorirühmad.
Näiteks esines mustlastantsu ja -lauluga rühm Maljarka. Kirevates rõivastes folkloorirühma juhendab Siberi juurtega Svetlana Zaikova, kes tõdes, et Eesti mustlaste seas on traditsioonilised tantsud kadumas. «Kahjuks on Eestis väga vähe neid inimesi, kes tantse oskavad,» ütles Zaikova. Ta ise on tantsud ära õppinud seetõttu, et need lihtsalt meeldivad talle. Folkloorirühm Maljarka esitas mustlaslaagristseeni.
Peale Eesti rahvatantsurühmade tutvustas pealtvaatajatele oma kultuuri Eesti ingerisoomlaste tantsu- ja laulurühm. «Meie tantsurühm on selline, et võtame vastu kõik huvilised, olgu neil siis ingerisoomlastega mingisugune side või mitte,» lausus Röntyskä juhendaja Merje Malkki.
/nginx/o/2019/03/31/11911436t1hacc1.jpg)
Tulid korraks ja jäid
Ta lisas, et Eesti ingerisoomlased oma traditsioonilisi tantse üldjuhul ei oska, küll aga tuntakse laule.
«Tantsud on üsna keerulised ja vajavad tihti rohkem inimesi, et paarides õigesti tantsida,» selgitas Malkki. Kuigi ingerisoomlaste traditsioonilised tantsud võivad tunduda esialgu keerulised, on need siiski huvilisi Röntyskässe meelitanud. «Meil tegutseb tantsurühmas päris mitu liiget, kes tulid mõneks korraks proovima, aga jäidki edasi tantsima,» ütles Malkki.
Ingerisoomlaste ja eesti rahvatantsud on mõneti erinevad. Näiteks saadetakse ingerisoomlaste tantse nende enda lauluga. «Peale selle on meil suur roll kadrillidel, eesti rahvatantsus on need säilinud Setumaa folklooris,» selgitas Malkki.
Ingerisoomlane Maria Abramova märkis, et ingerisoomlastel on õnneks Eestis pisut järelkasvu. «Saame tantse ja laule noortele edasi õpetada, et see tükike ingerisoomlaste kultuurist ellu jääks. Õnneks on ikka pisut noori, keda see huvitab,» sõnas ta.
/nginx/o/2016/06/21/5533575t1h2d4e.jpg)