Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tartu folklooripeol astusid üles nii mustlased kui ingerisoomlased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Laupäeval kogunesid korporatsioon Rotalia majja Tähe tänavale ligi 200 folkloorihuvilist, et Tartu trallamil laulda, tantsida ja isegi koos publikuga erinevaid ringmänge mängida. Pidu oli justkui kultuuride sulatuspott, kuna üles astusid väga erinevate taustadega folkloorirühmad.

«Noorus tuleb meelde,» märkis pidu enda sõnutsi juhuslikult vaatama sattunud Liilia Saaremaa. Parajasti mängiti läbi erinevaid Eesti ringmänge. Kuigi Saaremaa nimi viitab sellele, nagu oleks ta pärit Lääne-Eestist, viivad Saaremaa juured hoopis Lõuna-Eestisse Kuldre kanti. «Seal lapsena koolis mängisime ikka neid ringmänge, seetõttu ongi pisut nostalgiline tänast pidu jälgida,» rääkis Saaremaa. Kuna tema naabrinaine ja tuttav pidid peol üles astuma, otsustas Saaremaa Tartu trallamile tulla.

Tartu trallam on Baltikumi suurima ühise pärimusfestivali Baltica eelpidu. Peole tulnud pärimusringid ja -rühmad esitasid just neid laule, pillilugusid ja tantse, millega astuvad üles 31. maist 2. juunini Tallinnas Raekoja platsil ja Tornide väljakul toimuval Baltica suurel peol.

Kaduvad tantsud

Et tänavuse Baltica fookusesse võeti piirkondlikud eripärad ning kohalikud keeled, astusid trallamil üles ka vähemusrahvaste folkloorirühmad. Näiteks esines mustlastantsu ja -lauluga grupp Maljarka. Värvikirevates riietes gruppi juhendab Siberi juurtega Svetlana Zaikova, kes tõdes, et Eesti mustlaste seas on traditsioonilised tantsud kadumas. «Kahjuks on Eestis neid inimesi väga vähe, kes tantse oskavad,» rääkis Zaikova. Ta ise on tantsud ära õppinud põhjusel, et need lihtsalt meeldivad talle. Folkloorirühm Maljarka esitas Tartu trallamil mustlaslaagristseeni.

Peale Eesti rahvatantsurühmade tutvustas pealtvaatajatele enda kultuuri ka Eesti ingerisoomlaste tantsu- ja laulurühm. «Meie tantsurühm on selline, et võtame vastu kõik huvilised, olgu neil siis Eesti ingerisoomlastega mingisugune side või mitte,» lausus folkloorirühma Röntyskä juhendaja Merje Malkki. Ta lisas, et Eesti ingerisoomlased enda traditsioonilisi tantse üldjuhul ei oska, küll aga tuntakse laule.

«Tantsud on üsna keerulised ja vajavad tihtipeale ka rohkem inimesi, et neid paarides õigesti tantsida,» selgitas Malkki. Kuigi ingerisoomlaste traditsioonilised tantsud võivad tunduda esialgu keerulised, on need aga inimesi Röntyska tantsugruppi meelitanud. «Meil on päris mitu liiget, kes pidasid tantse põnevaks ja tulid mõneks korraks proovima, aga jäidki meie gruppi edasi tantsima,» ütles Malkki.

Vähe erinevusi

Malkki väitel on ingerisoomlaste ja Eesti rahvatantsude vahel siiski mõned erinevused. Näiteks saadetakse ingerisoomlaste tantse nende enda lauluga. «Peale selle on meil suur roll kadrillidel, Eesti rahvatantsus on need säilinud Setumaa folklooris,» selgitas ta.

Ingerisoomlanna Maria Abramova märkis, et ingerisoomlastel on õnneks ka Eestis pisut järelkasvu. «Saame tantse ja laule noortele edasi õpetada, et see tükike ingerisoomlaste kultuurist ellu jääks. Õnneks on ikka pisut noori, keda see huvitab,» sõnas ta. 

Tagasi üles