1,75 miljonit eurot maksev satelliit oleks aga võinud muutuda kasutuks kosmoseprügiks, kui Tartu observatooriumi juhtivinseneril Viljo Allikul poleks raadioamatöörina oma kodu hoovil amatöörraadiojaama.
Esialgse plaani kohaselt pidid Itaalia Bologna ülikooli tudengid pärast ESEO üleslennutamist satelliidiga raadioühenduse looma ning sellele edasisi käske vahendama. Paraku see neil ei õnnestunud. «Ega me sellest väga löödud olnud, sest meie valdkonnas tuleb ikka ette, et esimese katsega ei saada ühendust,» selgitas eestlasest nooremteadur Indrek Sünter, kes oli aidanud kaasa orbiidile lennanud satelliidi kaamerasüsteemi loomisele. Et aga kontakti tekitamine ei läinud korda ka teistel jaamadel, tegi samasse meeskonda kuulunud Allik ettepaneku proovida tema enda jaama, mille signaal on piisavalt tugev, et selle kaudu satelliiti juhtida. Allik kasutab kõnealust jaama sideks Kuult peegeldunud raadiosignaalidega.
