Toomas Niimann: Ikka viin, viin, viin … Ikka viin

, apoliitiline töötav pensionär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Niimann
Toomas Niimann Foto: Tairo Lutter

Purjus Sven sõitis vastu puud, kaassõitja, 17-aastane Liina, suri sündmuskohal. Kohtla-Järvel tappis 60-aastane Svetlana joomingu käigus kööginoaga elukaaslase Vitali. Pärnus peksis purjus 30-aastane poeg surnuks oma ema. Narvas pussitas mees kaht inimest, üks neist suri. Laupäev oli liikluses must, tagajärjeks viis laipa.

Need on väljavõtted päriselt ilmunud uudistest, triviaalsed, justkui oleks öeldud, et homme on oodata udu. Siit saab järeldada vaid üht: mitte väljaränne, sisseränne, demokraatia defitsiit, vaesus, arstide madal palk, vaid viin ehk etanool on see surmaingel, mis Eestile kadu kuulutab. Ega siis asjata otsi ettevõtjad tikutulega töölisi, kel oleks kaks tervet kätt ja jalga ning kes oskaks püsida kaine.

Kuulda on olnud, et Viljandi suurim puidutehas on sunnitud värbama töölisi Bulgaariast. Mõni teine jällegi Poolast ja Ukrainast. Neid tuuakse kümnete tuhandete kaupa. Ehkki jutt käib palgatasemest, on üks olulisi probleemi põhjustajaid ikkagi viin, mis on meie oma inimeste ridu halastamatult hõrendanud.

Okupatsiooni ajal oli kommunistidel üks Eesti rahva vaimse degradeerimise abivahendeid kange piiritusvein ehk peet. Tundub, et teatud edu saavutati ja see heiastub nüüd toonaste inimeste järglastes.

Õnneks on uues põlvkonnas ka neid, kelle suhe alkoholisse on maailma avardumisest ja hariduse kvaliteedi paranemisest tingituna kujunenud teistsuguseks.

Alkohoolsed joogid – puskar, vein, õlu, viski ja mitmed teised – on saatnud inimkonda ühel või teisel moel kogu teadaoleva ajaloo. Aga alles 1831. aastal patenteeris iirlane Aeneas Coffey etanooli valmistamise retordimeetodi, puhta, 96-protsendilise piirituse rektifikatsiooni taldrikmeetodi, ja sellest ajast algab alles tänapäevases mõistes viina ehk etanooli ja piirituse vesilahuse tootmine.

See leiutis ei kukutanud näiteks viski tootmist. Paljudes maades säilis destilleerimine ning nii on paljude maade kultuuris endiselt tähtsal kohal brändi, kalvados ja tekiila, mille valmistamise protsess on sisuliselt puskari tootmine.

Just kõrgemad alkoholid mõjutavad inimaju neid kohti, kus pesitsevad agressiivsus, nägemis- ja kuulmiskeskus.

Milline on selle jutu seos kirjutise algusega? Seletan. Nimelt on kinnistunud arusaam, et destilleerimisel satuvad joogi sisse puskariõlid, mis on kahjulikumad ja mida rektifikatsioonimeetodil tootmisel joogi sisse ei jää. Tegelikult on aga asi lausa vastupidi.

Destillatsioonil alkoholi vesilahusesse jäävad puskariõlid takistavad puhtas alkoholis olevaid kõrgemaid alkohole avaldada oma mõju, adsorbeerivad neid. Ent just kõrgemad alkoholid mõjutavad inimaju neid kohti, kus pesitsevad agressiivsus, nägemis- ja kuulmiskeskus.

Minu meelest pole sugugi kohatu küsida, miks viskit eelistavad iirlased ja šotlased või konjakit joovad prantslased pole vindisena nii agressiivsed (seda loomulikult teatud piirini) kui viina joovad eestlased, soomlased või venelased.

Miks ma seda räägin? Sest tahan ärgitada võimukandjaid otsima vahendeid, mis ei laseks viinatootjate kombitsatel ulatuda nii sügavale meie kodudesse ja perekondadesse. Et viin saaks põlguse objektiks ja et alkoholi müük bensiinijaamades lõppeks täielikult.

Mind häirib väga, et paljudes meie kohvikutes ei ole jälgegi euroopalikust kohvikukultuurist. Rõõmsameelsete teenindajate ja lõhnava toodangu asemel torkavad neis silma üle seina laiuvad alkoholiriiulid, kus on kindel koht kõige levinumatel kangetel alkoholidel, nii et ära lapse või noorukiga sisse minegi. Euroopalikud kohvikud on muutunud slaavipärasteks kõrtsideks. Kellele see on kasulik?

Kas poleks mitte õigem pöörduda ajas tagasi mõisnike viinakodade aega ja seadustaks selle, mis on mitmel pool Euroopa Liidus seadustatud ning ka toimib: alkoholi valmistamise destilleerimismeetodil. Loomulikult koos korrektselt sätestatud maksusüsteemiga.

Nii kaoks ära Läti viinaralli sündroom ja võib-olla paraneks ka rahva tervisenäitajad. Pealegi võiks meie oma kodune, destillatsioonimeetodil rukkist saadud puskar olla huvitav ekspordiartikkel – alkoholist ei loobu ju inimene kunagi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles