Fotod: Tartus mälestati märtsiküüditamise ohvreid

Seitsekümmend aastat tagasi, 1949. aasta 25. märtsil algas operatsioon, millega nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse ligi 21 000 inimest, peamiselt taluperede naised ja lapsed ning vanavanemad. See oli nõukogude võimu suurim ühekordne deporteerimine Eestist.

Tartus mälestati neid süngeid sündmusi keskpäeval Pauluse kirikus peetud leinajumalateenistusega, misjärel suunduti Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde mälestus- ja leinaüritusele.

Tartumaa praost, Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming rõhutas mälestuspalvuses, et meie kohustus on neid sündmusi meenutada ja mitte unustada. Ta lisas, et kuigi võõrvõim lootis vastupidist, on meile osaks langenud kannatuste suurus meid rahvana hoopis üles ehitanud, meid kinnitanud.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles oma sõnavõtus, et see on kirjeldamatu valu ja ebaõiglus, mis viis inimesed enda kätega ehitatud ja loodud kodudest. «Pöördume sügavais mõtteis kõigi nende poole, kellel jäi selle päeva järel, kevade esimestel hetkedel nägemata ja elamata elu, mida nad olid lootnud elada. Elamata jäi Eesti elu, elamata jäid tuhanded Eesti elud,» lausus Tamm.

Abilinnapea lisas, et me oleme sellest kuriteost suuremad, ka neil hetkedel, mil endine okupatsioonivõim ei taha oma süüd tunnistada ja öelda maailma inimlikemaid sõnu: me vabandame, me oleme süüdi.

«Meie tänane kohus mälestamise kõrval on hoolitseda meie rahva hoole, armastuse ja harituse eest. See on parim võidumärk meie tõest ja õigusest,» lõpetas Tamm.

Küüditatute mälestuseks süüdatakse õhtusel raeplatsil küünlad ning Kaarsild värvub teisipäeva hommikuni punasesse valgusesse.

Tagasi üles