Lauake, kata end... ettepanekutega

Sirje Toomla.

FOTO: Margus Ansu

Meil kõigil on nii kodus kui ka töö juures laudu: suuremaid, mille taga või ümber pere või sõpradega süüa-juua ja maailma paika panna, ning väiksemaid töötamiseks-õppimiseks või ka päris pisikesi, millele mahub ehk vaid veinipokaal ja tuhatoos.

Laudadelt võib leida kõikvõimalikku träni: vanu ajalehti, raamatuid, paberitükke n-ö vajaliku infoga... Võibolla mõni sokkki ja tunamullune komm, mille koer ära põlgas, tulevad paberipahna vahelt välja. ​Mida aga lihtinimene oma laualt naljalt ei leia, need on mõtted ja ettepanekud.

Viimaseid laovad kantseliidist küllastunud poliitikud aga lauale virnade viisi. Kord kuuled tõdemust, et laual on pensionisamba küsimus, kord, et variandid on laual ja valikud ka, mida võib laualt pühkida, kui asi paha, ning nõnda ikka edasi, nagu eesti keelest oleksid ühtäkki kadunud kui tina tuhka sellised lihtsad väljendid nagu arutama, käsitlema, päevakorda või arutuse alla võtma jms.

Laual olemise väljend on eesti keele kõige tähtsamas raamatus ÕSis tõepoolset olemas, kuid märkega, et tegu on argikeelega. Sama märge on ka näiteks sõnadel diip, burks ja bardakk, mis hiljuti uue ÕSi ilmumisel paljudes pahameelt tekitasid. Argikeelend tähendab aga seda, et igas olukorras seda kasutada ei kõlba. Ei sobi see väljend ei ajalehte ega tele- või raadioeetrisse.

Kord kuuled tõdemust, et laual on pensionisamba küsimus, kord, et variandid on laual ja valikud ka, mida võib laualt pühkida, kui asi paha.

Eks eesti keeldegi on tulnud see laua-väljend otse Brüsselist inglise keele kaudu eurotõlkide kaasabil. Igas keeles on omad metafoorid, mida ei saa otse tõlkida, samuti pole ühele sõnale teises keeles ainult üks vaste, vaid igal sõnal on oma tähendusring, ning need ringid ei pruugi eri keeltes kattuda. Inglise table tõepoolest tähendab lauda, aga ka päevakorda võtma, kuid mis kõige huvitavam, Ameerika inglise keeles on sellel sõnal hoopis vastupidine tähendus ehk poliitikud sealmail kasutavad seda verbi siis, kui soovivad mingi asja arutamist edasi lükata ehk kalevi alla panna.

Laua motiiviga piltlikke väljendeid eesti keeles muidugi on ja pole võimatu, et sarnasus on soodustanud lauale-väljendi levikut. Näiteks võib midagi lauale laduda ehk teistele välja öelda seda, mida asjadest arvatakse. Ka kaardid võib lauale lüüa või lausa trumbi või ässa. Ning kui ikka asjad ei suju, võib rusikagi lauale lüüa, ikka piltlikult. Aga kui lõpuks siiski kõik ummikusse, aga mitte tupikusse jookseb, joob üks õige põhjamaine inimene end lihtsalt laua alla.

Laual on oma koht nii kodus kui ka keeles.

​Ideede, mõtete ja ettepanekute laual hoidmisest head nahka ei tule, las laual olla muud asjad. Mõtteid on ikka mõistlikum kõigepealt mõlgutada, isegi kui nad keerlevad peas, ja ettepanekuid vaagida, et võtta need päevakorda ja seejärel neid arutada. Siis on ehk ka tulemust. Mis nad, tühjad, muidu seal laual tolmu koguvad.

Tagasi üles