Koduta koerad käisid vabatahtlike jalutajatega linna uudistamas

Täna pärast keskpäeva võis Roosi tänava promenaadil ja raeplatsil kohata erksavärvilistes vestides koeri. Need olid loomad, kes elavad varjupaigas ning kes tänu vabatahtlikele said linna peal teha mõnetunnise tiiru.

Koeri, kes välja jalutama pääsesid, oli kümme, jalutajaid mõnevõrra enam, näiteks ühe pere kaks last ja kaks täiskasvanut jalutasid ühte koera.

Neil kümnel varjupaiga koeral olid seljas vestid kirjaga «Otsin kodu». Jalutatavate hulgas oli aga ka koeri, kel seljas vest «Leidsin kodu». Üks neist oli Merle Leineri koer Alipalopa. Nimi on tulnud sellest, et koera kõrvad teevad lipa-lopa.

Merle Leiner ongi niisuguse ettevõtmise initsiaator. Tema pere valis varjupaigast endale lemmiku välja umbes aasta eest. Pärast seda tekkis Merle Leineril idee hakata korraldama koertele vabatahtlike abiga ühiseid jalutuskäike, et loomad harjuksid tänavaliikluse, treppide, sildade, valgusfoori piiksude, teiste lemmikloomade ja inimestega.

Kui varjupaigast võetud loom mõnikord tagasi tuuakse, siis on põhjuseks enamasti see, et loomaga ei saada hakkama, kuna varjupaiga loom ei oska tavaelutingimustes käituda ega tunne end turvaliselt.

Merle Leiner ise jalutas täna suurekasvulise Robiga, kellega keegi naljalt jalutama minna ei söandanuks. Merle Leiner oli aga Robiga juba kolm nädalat eeltööd teinud. Ta lisas, et kuna tal on kodus hobused, siis seetõttu teab ülihästi, et suurt looma jõuga kinni ei hoia. See, mis suurt looma inimese kõrval kuulekalt hoiab, on usalduslik suhe.

«Ega me vii ju varjupaiga loomi jalutama nii, et võtame ta kuudi eest ketist lahti ja minek,» selgitas ta. «Ma ise käin oma pereliikmetega varjupaigas igal reedel, jalutame neid ka siis ning ma tunnen sealseid koeri päris hästi.»

Merle Leiner rääkis veel oma isiklikust koerast ja ütles, et enne, kui nad Alipalopa varjupaigast koju tõid, käis tütar temaga seal kolm kuud tegelemas.

Alipalopa on saksa lambakoera tüüpi segavereline, ilmselgelt mingi trauma üle elanud loom, kes algul kartis paljusid asju, millest kõigest ei olnud võimalik aru saada. Praegu läheb Alipalopal juba hästi.

Tänane jalutuskäik oli varjupaiga loomadel Tartu tänavail teine niisugune ettevõtmine ning järgmine seisab ees 14. aprillil ja siis 5. mail.

Uutel vabatahtlikel jalutajatel tuleb end registreerida ning sellest soovist tasub märku anda Facebooki lehel "Tartu koduta loomade varjupaiga sõbrad".

Ka Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar on tõdenud, et niisugune, hästi läbi mõeldud algatus on positiivne. «Loomad harjuvad erinevate inimestega suhtlema, see on neile väga vajalik,» on ta öelnud.

Ettevõtmise eesmärk on koertele päriskodu leida ja neid selleks ette valmistada. Et inimesed tänaval neid märkaksid ja nende peale mõtleksid.

Siiski peab koduta loomade varjupaigast endale lemmiku valimine olema põhjalikult läbi kaalutud ning kui jalutuskäigul silma jäänud koer meeldibki kellelegi väga, siis enne talle oma kodu pakkumist tuleb käia varjupaigas loomaga tutvust sobitamas ja ka ise temaga jalutamas.