/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
- Legendaarne punkbänd tähistab 40. tegutsemisaasta juubelit.
Prožektorite vihkudes ja marsihelide saatel energiliselt lavale sammunud Propelleri liikmeid võttis Vanemuise kontserdisaali põrandal vastu hõikav, vilistav ja plaksutav publik.
Propeller raputas Vanemuise kontserdimaja (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanad peerud,» kommenteeris keegi selja taga.
Propa laulja Peeter Määrits haaras mikrofoni ja küsis: «Miks ma ei kuule meeste möirgeid?»
Mehed saalis tegid jämedat häält.
«Miks ma ei kuule meeste möirgeid?» kordas Määrits oma küsimust.
Mehed möirgasid veelgi jämedamalt.
«Miks ma ei kuule meeste möirgeid?» nõudis Määrits kolmandat korda, ise bändikaaslastele kommenteerides: «Kuule, nad on neljakümne aastaga siin viletsamaks jäänud.»
Rahvas saalis ei olnud nõus. Lärm ja kisa.
Peeter Määrits muutus rahulolevamaks.
/nginx/o/2019/03/23/11891104t1hc732.jpg)
«Miks ma ei kuule naiste kiljeid?» küsis ta seejärel.
Naised kiljusid nagu jaksasid. Ja sõu läks lahti.
Kui ninamees Peeter Volkonski ise lavale ilmus ja asus deklameerima Albert Trapeeži: «Seisan üksi mere ääres / jalas kollased sandaalid / valged merevahust sääred / hüüan: elagu skandaalid!», karjus rahvas iga silpi täiel häälel temaga kaasa.
Ja ka kõike järgnevat: «Ei-ii, ei-ii, ei-ii ... Eila veel muretu ja meeldiv maailm näis ...»
Üks hitt järgnes teisele: «Veel üks Linda», «Pankrannik», «Talvelaul» ...
Suur osa Vanemuise kontserdisaali põrandast oli publiku parema kaasaelamise tarbeks toolidest tühjaks tõstetud, vaid mõned read tagumise seina ääres jäid alles. Aga rahvast jätkus ka rõdule, osa seisis sealgi püsti, vanemad inimesed istusid.
Propa kontserti kuulas väga palju niisuguses vanuses inimesi, kes 40 aastat tagasi olid verinoored või siis tudengid. Need, kes mäletasid Propellerit juba Tartu levimuusikapäevadelt või järgnevatelt kontsertidelt.
Publiku hulgas olnud Madis Reimann (pildil all) ütles, et kui Propa tuli, oli tema 19, ja see oli kõige parem aeg.
/nginx/o/2019/03/23/11891061t1h49ac.jpg)
«See oli ka totaalne šokk, kui nad Tartu muusikapäevadel üles astusid, pöö-ra-ne,» meenutas ta. «Aga see kõik kahvatus Kuimetsa rahvamaja kontserdil Raplamaal, kus läks lahti hullumaja, 1980. aastal. Kas tahate, ma näitan teile ühte huvitavat galeriid?»
Madis Reimann võttis taskust kulunud näoga ümbriku ja tõstis sealt ükshaaval välja mustvalged fotod tolleltsamalt Kuimetsa kontserdilt, märkides, et pildid on teinud Taimo Tammik, kes tollal oli veel koolipoiss nagu temagi, aga nüüd omab Raplas fotoateljeed.
Piltidel vaatasid vastu Urmas Alender, noor nagu laps, esimesel hetkel täiesti äratundmatu.
Peeter Malkov, kõhn ja vibalik, vastupidiselt tema praegusele väljanägemisele.
Siis Peeter Volkonski mikrofoni taga. Peeter Volkonski paljaste säärtega, käega midagi kohendamas. Peeter Volkonski külili asendis. laval pikali maas ...
/nginx/o/2019/03/23/11891059t1h5e39.jpg)
«Meil seal Raplas oli oma punt punkareid, ja punk oli tollal see, et iga normaalselt mõtlev inimene oli pungi eest väljas,» meenutas Madis Reimann. «Situatsioon oli ju teada. Tol ajal oli punk vastandumine nõukogude mentaliteedile. Tänapäeval on punk midagi muud, see on praegu pigem nagu midagi vasakpoolset,»
Lõpuks ütles Madis Reimann, et teda tõi Propa kontserdile ei midagi muud kui nostalgia. Otsis kodus vanad pildid ühes, pani taskusse ja on näidanud neid juba nii mõnelegi sõbrale, kellega kontserdil kokku on saanud.
/nginx/o/2019/03/23/11891063t1h21be.jpg)
Propelleri esinemist soojendas Vanemuise majas Eesti nu-folk-ansambel Puuluup ehk Ramo Teder ja antropoloog Marko Veisson. Duo mängis Hiiu kanneldel ja luupritel ning küttis publiku juba paari looga nii soojaks, et pärast 45 minuti möödumist ei tahetud teisi lavalt äragi lasta. Aga et tulemas oli igatsetud Propeller, siis ruumi oli vaja.