Prokuratuur saatis endise Tartu abilinnapeaga seotud kriminaalasja kohtusse
Lisatud Kajar Lemberi kommentaar

Endine Tartu abilinnapea Kajar Lember.

FOTO: Margus Ansu

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas Jaago Roosmannile, Kajar Lemberile ja veel kuuele inimesele ning kaheksale äriühingule süüdistused soodustuskelmuses. Lemberit süüdistatakse lisaks toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises ning üht inimest altkäemaksu andmises.

Süüdistuse järgi taotlesid süüdistatavad 2006.–2015. aastani koos Roosmanniga pettuse teel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) toetusi, et soodustada mitmete inimeste ja äriühingute majandustegevust või saada võimalus toetust eesmärgipäratult kasutada. Kokku saadi PRIA-lt ja EAS-ilt põhjendamatult toetust 36 korral 10 objekti jaoks rohkem kui 1,8 miljoni euro ulatuses.

Endine Tartu abilinnapea Kajar Lember soovis süüdistuse järgi ühel Tartu linna kinnistul Roosi tänaval arendada isiklikku äriprojekti ja oli 2016. aastal abilinnapeana seotud selle kinnistu arendamisega seotud otsuste vastuvõtmisega. Kuna isikliku ja majandusliku huvi tõttu oleks ta pidanud end kinnistu otsustamisprotsessidest taandama, rikkus ta toimingupiirangut olulisel määral. Lisaks lubas ta planeerida Tartu kesklinnas ühe trepi renoveerimise rahastuse linna eelarvest ja asus kasutama temale vastutasuks pakutud altkäemaksuna käsitletavat hüve.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul on avalikkus pööranud palju tähelepanu Lemberi võimalikele korruptsioonikuritegudele, kuid süüdistusest moodustavad valdava osa just majanduskuriteod. «Iga soodustuskelmuse episoodiga peale ühe oli seotud ehitusettevõtja Jaago Roosmann. EAS-i ja PRIA eksitusse viimiseks mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid skeeme, kuid eesmärk oli neil sama – näidata objektide hinda piisavalt kõrgena, et omaosalust ei peaks maksma. Mõnel juhul kasutati saadud toetust eesmärgipäratult,» ütles Gross.

Soodustuskelmustega tekitati prokuröri sõnul riigile kahju üle 1,8 miljoni euro. «Majanduskuritegudega kahjustatakse majanduskeskkonda ja seeläbi ka ausate ettevõtjate ning inimeste huve. Süüdistatavad said pettuse teel eelise äriühingute ees, mis PRIA ja EAS-i toetusi arenemiseks päriselt vajaksid ja toetuste nimel ausalt tööd teevad. Seega kui ka kohus prokuratuuri hinnanguga nõus on, tekitasid süüdistatavad soodustuskelmustega kahju lisaks riigile ka ärisektorile tervikuna,» ütles prokurör.

«Töötades niivõrd kõrgel ametikohal nagu Tartu abilinnapea, peab inimene veenduma, et tema tegevused on motiveeritud avalikkuse huvidest, mitte isiklikest ärihuvidest. Kajar Lemberil oli prokuratuuri hinnangul abilinnapeana huvi isikliku äriprojekti arendamiseks ja ta kuritarvitas selleks temale usaldatud avalikku võimu ega taandanud ennast protsessidest õigel ajal. Süüdistuse järgi pani Lember korruptsioonikuriteod toime enne 2016. aasta juunit, mil ta ametist tagasi soovis astuda,» lisas Gross.

Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks on prokuratuuri taotlusel süüdistatavatelt arestitud kümme kinnistut ja muud vara ligi 1,5 miljoni euro ulatuses.

Kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.

Kajar Lemberi kommentaar

Täna sain süüdistuse, mida olen oodanud juba peaaegu kolm aastat. Meenutuseks, et kriminaalasi algatati 30.04.2014 ehk kohe saab selle algusest juba viis aastat ja lõppu ei paista kuskilt. Praeguseks ei ole prokuratuuril kogu uurimisele vaatamata alles jäänud midagi sisulist korruptsioonikuritegudest, millest justkui kõik alguse sai ja millele tuginedes mind avalikkuses juba ette korruptandi ja korduva altkäemaksuvõtjana süüdi mõisteti.

Minule esitatud süüdistusse on alles jäänud üks altkäemaksu episood – selle järgi sain ma väidetavalt altkäemaksu 9-eurose juuksurilõikuse näol peresõbrast juuksuri juures ühel jõulueelsel külastusel. Alles on jäänud ka üks väidetav toimingupiirangu rikkumise episood, kus ma linnavalitsuse liikmena olin poolthääle andnud Raadi piirkonna korrastamisele, millega olevat seotud minu isiklikud huvid. Süüdistuse järgi jääb mulje, et Eesti Rahva Muuseumi rajamine ja kogu Raadi piirkonna arendamine oli tegelikult ainult minu isiklikes huvides.

Kinnitan veelkord, et Tartu abilinnapeana tegutsesin ainult ja üksnes Tartu ja tartlaste hüvesid silmas pidades. Minu süda on puhas. Kõigis linnaga seotud küsimustes püüdsin olla nii avatud kui võimalik ja süüdistuses toodut on mul ikka väga raske mõista.

Teine osa minu süüdistusest puudutab maapiirkondade ettevõtlustoetusi, mille abil on arendatud erinevaid projekte. Kinnitan, et need projektid on kõik sihipärases kasutuses ja nende rajamiseks tehtud kulud realistlikud.

Minu suhtes on teostatud ebaproportsionaalselt suurt jälitustegevust – aastaid telefonisuhtluse jälgimist, pealtkuulamisi ja ligi 9 kuud varjatud jälitamist. Kriminaaltoimik koosneb 76 köitest, kus on kokku enam kui 20 000 lehekülge. Minu kohta on 57 000 ühikut materjale jälgimistest ja jälitamistest – pilte ja salvestusi kohtumistest sõpradega, erakonnakaaslastega, kolleegidega ja äripartneritega. Läbi on analüüsitud kõik minu telefonikõnede lindistused, sõnumid ja meilivahetus.

Protsessi raames üle kuulatud väidetavalt ligi 100 inimest. Juba enne igasuguste jälitustegevuste lubade väljastamist on aastaid kaardistatud minu suhtlusvõrgustikku ja liikumist. Selle aja jooksul olen suhelnud sadade inimestega, kelle eraelu puutumatust on sellise tegevusega selgelt häiritud – seda kõike justkui lootuses, et äkki ma ikka panen toime mõne korruptiivse teo.

Arvan, et selle kaasuse uurimisele on kulutatud sadu tuhandeid eurosid ja mis ilmselgelt ei ole adekvaatne. Ajakirjandus võiks uurida politsei ja prokuratuuri motivatsiooni ning seda, kes vastutab selle erakordselt ebaproportsionaalse põhiõiguste riive ning riigi ressursi raiskamise eest.

Kokkuvõttes ei lisandunud massilise jälitustegevuse ega tunnistajate ülekuulamise tulemusel esialgsesse kahtlustusse sisuliselt ühtegi reaalset tõendit. Õnneks on jälitustegevuse tulemusel mitmed esialgses kahtlustuses olnud kuriteoepisoodid kadunud, sest saadi aru nende absurdsusest.

Kogu protsessi kestel on korduvalt ja pahatahtlikult venitatud mulle jälitusmaterjalide tutvustamisega ja kui materjale on tutvustatud, siis sedagi vaid osaliselt. Pärast pikki vaidlusi olin oma seadusest tuleneva õiguse tagamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole, et saaksin tutvuda dokumentidega, mille alusel mind kahtlustatakse. Jälitustegevuse õiguspärasusele annab hinnangut kohus.

Minu jaoks on uskumatu, et suure ressurssi kulutamisest hoolimata koostatakse justkui tõsiseid, aga tegelikkuses nii pealiskaudseid kahtlustusi ja need jõuavad paraku ka ilma tõsiseltvõetavate tõenditeta süüdistuseni. Seda saadab ülbus ja arrogants. Olgu selleks siis püüd tunnistajatele suhteliselt jõhkralt sõnu suhu panna või ka jälitustoimingutega seonduv varjamine.

Kõikide minuga seotud kaasuste sisuga saate tutvuda kodulehel www.kajarlember.ee. Sealt on leitav lisaks minu nn kuritegude kirjeldustele ja selgitustele ka ohtralt pildi- ning videomaterjali.

Tagasi üles