/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2019/03/21/11883484t1h5d58.jpg)
Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond andis sel nädalal välja ehitusloa Athena keskusena tuntud Küütri 1 hoone seest ümberehitamiseks.
Restorani Volga saalist saab koolisöökla (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba sügisel asuvad seal tarkusi nõutama luterliku Peetri kooli õpilased.
Südalinna kõige prestiižsemas piirkonnas, Küütri ja Ülikooli tänava nurgal seisval majal on tartlaste seas kultuslik maine eeskätt seal aastakümneid tegutsenud restorani Volga tõttu. Nüüd saab just Volga omaaegsest teenindusalast luterliku kooli söögisaal.
Paljud mäletavad restorani värviküllast klaaslage, mille detailid on viimastel aastatel seisnud kokkupakituna. Lähiajal algava ümberehituse käigus pannakse see oma algupärasele kohale täies hiilguses tagasi.
/nginx/o/2019/03/21/11883483t1hbaff.jpg)
Kaheksa klassiruumi
Peetri kooli arendusjuht Maris Meus tõdes, et restoranist kooli teha polegi just lihtsamate killast ülesanne. «Kuna maja külgneb teiste hoonetega, siis paiknevad aknad vaid hoone kahes küljes ja loomulikku valgust pääseb hoone keskele vähe,» kirjeldas ta.
Tulevased klassiruumid on kavandatud hoone Ülikooli tänava poolsesse ossa, kus seni on olnud kontor ning riietus- ja puhkeruumid. Kavas on esimese hooga luua seitse klassiruumi, lisaks eraldi käsitööklass. Vanemate klasside õpilased hakkavad õppima esimesel ja nooremad kõrgematel korrustel. Et majas napib loomulikku valgust, on Meusi sõnul osa klasside seinad kavandatud klaasist, et õuest tulev valgus ka hoone sügavustesse jõuaks.
Kantselei ning õpetajate toa seavad töömehed sisse kolmandale korrusele.
Et söögisaal asub maja keskel ning sellel pole ühtegi akent, tuleb seda ruumi ka edaspidi valgustada üksnes lampidega.
«Parimad lahendused püüame välja töötada koostöös hoone omaniku, ehitaja ja sisekujundajaga. Viimane sõna edasises tegevuses jääb maja omanikule, sest tema maksab,» ütles Meus. Ühtlasi märkis ta, et uuenduskuuri tehes püütakse majaplaani sättida nii, et soovi korral oleks omanikul pärast kooli rendilepingu lõppemist võimalik avada seal taas algupärasega sarnane toitlustusasutus.
«Kuna maja on seni pidanud iga päev teenindama palju suuremat hulka inimesi, kui on meie kooli õpilaskond, on paljud olulised punktid juba ette täidetud: näiteks on olemas korralik köök ja tualetid,» kiitis Meus. Luterlikus koolis õpib igas klassis 18–20 õpilast ning paralleelklasse ei ole.
Arendusjuht lisas, et lapsevanemad ja mitmed teised tuttavad on temalt ikka aeg-ajalt pärinud, kuhu kool kavatseb hakata oma autosid parkima – vanalinnas selleks ju kohti pole. «Olen neile siis ikka meelde tuletanud, et meil on väike kool, samuti tunnistati meid möödunud aastal kõige jalgrattasõbralikumaks asutuseks,» ütles Meus.
Viimased 13 aastat on Athena keskuses korraldatud pidusid, muusikaüritusi, etendusi, konverentse ja seminare. Osaühingu Ateena Maja juhataja Peeter Kuke sõnul ei saadud seda sorti tegevust majas enam jätkata, sest kõrvale kolis naaber, keda alaline melu häiris ja kes pidas vajalikuks kõikvõimalikud ametiasutused alates linnavalitsusest kuni politseini kaebustega üle ujutada.
Konflikt naabriga
Et pidevate kaebustega tegelemine muutus tüütuks, otsustaski Ateena juhtkond maja valdkonda vahetada ning peagi leiti potentsiaalne partner Peetri kool.
Kukk tõdes, et neil pole lootust saada koolilt sama suurt rendiraha, nagu maksavad harjumuspäraselt ümbruskonnas tegutsevad poed ja bürood, aga kooli eeliseks on stabiilsus. «Loodame kooli näha meie katuse all ka aastakümnete pärast. Pikkadel lepingutel on oma eelised,» ütles ta.
Seda, kui palju kool Ateena majas igakuist renti maksma hakkab, ei soostunud ajalehes Kukk ega Meus avalikustama. «Kui praegu on meil kuueklassiline kool, siis peatselt saab meist põhikool üheksa klassiga. Kui lapsi tuleb juurde, siis rendisumma muutub,» lisas Meus.