Video ja galerii: Raadi lennujuhtimiskeskus läks muinsuskaitse meelehärmiks kopa alla (15)

Jüri Saar
Copy

Raadi endise hiiglasliku sõjalennuvälja stalinistlikus stiilis lennujuhtimiskeskus ühes katusel kõrgunud lennujuhtimistorniga läks üleeile lammutuskopa alla, kuigi muinsuskaitseamet oli kahel korral Tartu valla päringu peale kinnitanud, et hoone väärib säilitamist.

Lammutamise algusest teavitas muinsuskaitseametit juhuslik kodanik, nagu ameti Tartumaa nõunik Inga Raudvassar ajalehele vahendas. Seepeale oli muinsuskaitseametis kiirnõupidamine, kus arutati hoone ajutise kaitse alla võtmist. Kuid et lammutamine oli jõudsalt edenenud, oli järeldus, et osaliselt lammutatud maja teadmata ajaks varemetes seisma jätta pole õige, hoone on kaotatud.

Eesti on täis väga huvitavaid ehitisi, aga mitmetegi nende pidamine olukorras, kus need käsu peale püsti ei seisa, isegi mitte muinsuskaitseameti käsu peale, ei ole jõukohane, ütles Jarno Laur.

Säilitamisväärne sümbol

Tartu vald küsis muinsuskaitseametilt Raadi lennujuhtimiskeskuse hoone lammutamise kohta seisukohta 2015. aastal. Ameti vastus oli, et hoone ei ole mälestis. Samas oli kirjas, et Raadi lennuväli koos lennujuhtimiskeskusega on ajaloolise militaarmaastikuna võetud arvele 20. sajandi arhitektuuri registris. «Ilmekas stalinistliku arhitektuurikeelega lennujuhtimiskeskuse hoone väärib säilitamist kui sümbolobjekt ning meenutus alal paiknenud militaarlennuväljast,» lõppes kiri.

​Aasta hiljem kordas amet oma seisukohta. Siis tuli Raudvassari sõnul uus päring ajendatud asjaolust, et keskkonnainvesteeringute keskuselt oli võimalik saada nõukogudeaegsete hoonete lammutamiseks toetust. Sestap oligi nõunik nüüd hämmingus, et asjatundjate nõu on küsitud, kuid sellest pole hoolitud.

Tartu vallavanem Jarno Laur selgitas, et vald on üritanud leida sellele majale mõtet pikka aega, kuid edutult. «Peale selle, et sellele mõtet otsisime, oleme teinud ka kulutusi, et maja kehand säiliks, seal on olnud valve,» sõnas Laur. «Maja silmanähtavalt laguneb meie käes. Ehitusekspertide sõnul on selleks väga lihtne põhjus. Majal peab olema vundament, mis kannab maja. Selle maja vundament on tehtud punasest tellisest, mis ei kanna ülejäänud konstruktsiooni.»

Raudvassar ütles, et vundamendiprobleemid on teada, kuid vundamenti oleks kindlasti saanud kindlustada.

Mitu põhjust

«Ilmselgelt oleks võimalik selle maja alt ka vundament välja vahetada või seda toestada, küsimus on aga eesmärgipärasuses. Mis mõttega seda teha, mis see maksab ja kes selle eest maksab,» vastas Laur.

Vallavanema sõnul sai lammutamise otsust langetades määravaks mitme põhjuse koosmõju, sest vallal oli ka kohustus tagada laguneva ja kasutuseta hoone ohutus.

«Loomulikult me küsime kõigi muinsuskaitsealuste objektide kohta muinsuskaitseametilt nõu, kõnealusel juhul pole tegu muinsuskaitsealuse objektiga,» ütles Laur. «Eesti on täis väga huvitavaid ehitisi, aga neist mitmetegi pidamine olukorras, kus need käsu peale püsti ei seisa, isegi mitte muinsuskaitseameti käsu peale, ei ole jõukohane. Võtta neid kohustusi juurde olukorras, kus eesmärk ei ole selge, ei ole väga õige.»

Laur lisas, et vallal ei ole olnud huvi hoonet müüa, sest planeeringu järgi on seal tootmise ja ärimaade ala, teistsuguse eesmärgiga tükki polnuks mõistlik välja mõõta. Küsima ei ole ükski ostuhuviline ka tulnud.

Lammutamise maksab kinni vald, töö eelarve on 28 000 eurot.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles