Eri maades tehtud uuringud on näidanud, et õpetajaamet on kõikjal üks stressirohkemaid ja suure läbipõlemisriskiga. Tartu kooliõpetajate uuringust selgus, et läbipõlemisrisk on kõrge ligi veerandil küsitletud õpetajatest.
Ligi veerandit Tartu õpetajatest ohustab läbipõlemine
2. detsember 2011, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õpetajaid puudutab läbipõlemisrisk eriti, sest rahvusvahelises õpetajauuringu TALIS kohaselt on meie õpetajate enesetõhusus väga madal, kuigi töötulemused on head, kirjutab Ülle Mugu Õpetajate Lehes. Samas uuringus tuli esile, et Eesti õpetajad tajuvad oma kutse madalat staatust ühiskonnas vaatamata sellele, et ootused õpetajatele on järjest kasvanud. Vastuolu esitatavate nõudmiste ja toimetulekuressursside vahel soodustab psüühiliste probleemide teket, eeskätt tööstressi ja läbipõlemist.
Tartu ülikoolis kevadel kaitstud magistritöös uuris Ülle Mugu Tartu õpetajate enesetõhususe ja läbipõlemise näitajaid, püüdis leida nende omavahelisi seoseid ning korrelatsioone taustaandmetega (sugu, vanus, õpetatav kooliaste, perekonnaseis jne.) Uuringus osales 284 õpetajat (34 meest ja 246 naist).
Neist õpetas algklasse 87 (31,2%) pedagoogi, 108 (43,7%) töötas põhikooli- ja 70 (25,1%) gümnaasiumiastmes. Valimis olnud õpetajate keskmine vanus oli 43,8 aastat, keskmine staaž oma koolis 11,9 ja üldine erialane staaž 18,6 aastat. Enamik õpetajaid (90%) oli abielus või vabaabielus. Küsitlusele vastanud õpetajatest oli kõrgharidus 93,2%-l.
Töös kasutas magistrant Aavo Luugi 1999. aastal koostatud läbipõlemise küsimustikku, milles välja töötatud kriteeriumide järgi jäi 77 protsenti uuritud õpetajate läbipõlemise tase normi piiresse ning 23 protsenti õpetajatel oli see normist kõrgem.
Tulemustest selgus, et Tartu naisõpetajate läbipõlemise näitajate tase oli kõrgem kui meesõpetajatel. Sama kinnitavad paljud maailmas tehtud uuringud: naispedagoogid põlevad mõnevõrra sagedamini läbi kui mehed.
Paljudes uuringutes on selgunud, et gümnaasiumiastmes on õpitulemuste (hinnete) väga suure tähtsustamise tõttu õpetajate tööstress ja läbipõlemise näitajad keskmisest kõrgemad. Mugu uuringus see ei ilmnenud – õpetajate läbipõlemises ja enesetõhususes kooliastmeti erinevusi polnud.
Küll aga selgus ka Tartu õpetajate puhul seos, et suurema enesetõhususe korral on läbipõlemisrisk väiksem. Seda teades peaksid koolijuhid looma õpetajate enesetõhusust toetava töökeskkonna ning ka õpetajatel endal tuleb pöörata rohkem tähelepanu oma sisemiste toimetulekuressursside (sh enesetõhususe) kasvatamisele.
Paljud uurijad on leidnud, et perekonna tugi ja sotsiaalne toetus laiemalt aitab pingetega toime tulla ning kaitseb läbipõlemise eest. Ülle Mugu uuringus ei tulnud esile seost läbipõlemisnäitajate ja õpetajate perekonnaseisu vahel. Küll aga ilmnes ootuspäraselt tugev positiivne seos läbipõlemise ning ärevuse, stressi ja depressiooni näitajate vahel.
On teada, et negatiivseid pingeid (ärevus, stress, depressioon) kogevate õpetajate usk enesesse ja enesetõhusus langevad. Madala enesetõhususega õpetajal on motivatsioon oma töös pingutada aga väike. Nii kannatabki kõigepealt õpetaja ise, kuid sellest tulenevalt ka tema kolleegid ja õpilased.
Õppida stressi juhtima
Negatiivseid pingeid igapäevaelus ära hoida ei saa. Mõõdukas stress on inimelu vältimatu osa. Küll aga on oluline õppida negatiivseid pingeid ära tundma ning juhtima.
Tartu linna õpetajate seas korraldatud uuring näitas, et läbipõlemist aitab ennetada õpetajate sisemiste toimetulekuressursside toetamine. Mõned uurijad peavad oluliseks professionaalse abi (nõustamine, teraapiad) kättesaadavust ning mõju õpetajate psüühikaprobleemide ohjamisel.
Ei ole sedavõrd oluline, milliseid mooduseid läbipõlemise ennetamiseks kavandatakse, vaid tähtis on, kuidas seda tehakse. Oluline on kaasata õpetajad nende psüühilise heaolu mõõtmise ja arutelu protsessi. Juba kaasamine iseenesest alandab pinget, sest pakub positiivsete muutuste lootust, ühtsustunnet teistega ja võimaldab tajuda suuremana oma kontrolli töökeskkonna üle.