Täheteaduse haruldused seati näituseks

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johannes de Scrobosco «Opus Spheri».
Johannes de Scrobosco «Opus Spheri». Foto: Kaspar Koort

Mullu novembris toodi Tõraveres asuvast Tartu observatooriumist Tartu ülikooli raamatukokku umbes kolmsada raamatut, käsikirja ja tähekaarti, millest on tarkusi immutanud kogu omaaegne Tartu ülikooli astronoomide raskekahurvägi. Täna õhtust alates saab väärtuslikumat osa neist 16.–19. sajandist pärit teostest imetleda Tartu ülikooli raamatukokku üles seatud näitusel.

Nagu märkis üks väljapaneku «Täheteaduse haruldused» kuraatoritest Katrin Angel, ei keskendu näitus mitte sellele, kuidas Tartu ülikoolis sajandite eest astronoomiat tehti, vaid koostajate sooviks oli anda ülevaade teostest, mis mõjutasid seda, kuidas Tartus astronoomiat tegema hakati.

Näitus on üles ehitatud teemade kaupa, et näidata siinsete astronoomide käsutuses olnud kogu suurust ja eriilmelisust. Mõistagi saab näha ka kogu vanimat teost, 1508. aastast pärinevat Pariisi õpetlase astronoom Johannes de Scrobosco «Opus Spherit». Omaaegsed astronoomide mõõteriistad või instrumendid jäid seekord näituselt kõrvale, sest väljapaneku keskmeks on ikkagi raamatud, nagu rõhutasid koostajad.

Näituse on koostanud TÜ raamatukogu kuraatorid Katrin Angel, Kaisa Kauksi, Laura Laanisto ja kunstiline kujundaja Lilian Mengel koostöös Tartu observatooriumi ja Tartu tähetorniga. Näitus avatakse täna õhtul kell 16 ning kõik huvilised saavad seda vaadata 31. maini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles