Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
/nginx/o/2019/03/18/11875459t1hf7b9.jpg)
Mis oleks, kui selle asemel, et toidupoe riiulilt lõunase salati kõrvale plastkahvel haarata, võiks seal olla alternatiiv, mis on tervislik nii iseendale kui ka meie planeedile?
Just selliseid, ühe korra kasutamiseks mõeldud söödavaid ja biolagunevaid söögitarvikuid toodab Tartu noorte õpilasettevõttest välja kasvanud idufirma Edible, mis valiti möödunud pühapäeval Ajujahi äriideede konkursil kümne parima hulka.
Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendid Brett-Peter Rästas, Georg Kaasik ja Tristan Roosipuu on idee kallal töötanud juba üle pooleteise aasta. Hiljuti liitus tiimiga ka Eesti maaülikooli tudeng Tuuli-Ly Tähtjärv, kes panustas ettevõtmisesse toidutehnoloogiateadmistega.
Maitseb nagu leivakrõps
Nüüdseks on nad valmis saanud pea täiusliku toote, millega võib süüa suppi või segada kohvi. See ei lagune isegi siis, kui seda kümme minutit tulikuumas vees leotada.
Edible’i loodud söödavad toidutarvikud on tehtud spelta- ja rukkijahust ning veest. Tainamassile on lisatud maitseaineid. Niisiis võib peale söögikorra lõpetamist kohe ka tarvikud otsa krõbistada. «See maitseb umbes nagu leivakrõps,» kirjeldas tiimijuht Brett-Peter Rästas. Aga kui keegi kahvlit-lusikat siiski ära süüa ei soovi, siis pole ökoloogilise jalajälje suurendamise pärast muretseda vaja. Edible’i söögitarvikud lagunevad ära nagu biolagunev plast, ainult et veel paremini – neist ei jää jälgegi.
Biolaguneva plasti miinuseks peab Rästas seda, et selle lagunemine nõuab väga kindlaid tingimusi ning enamik maailma prügisortimissüsteemidest ei suuda välistada bioplasti jõudmist olmeprügi hulka. Sellisel juhul tekitab bioplast lagunemisel samamoodi kasvuhoonegaase ega aita kuidagi plastireostuse leevendamisele kaasa.
Edible’i söögitarvikud lagunevad ära nagu biolagunev plastmass, ainult et veel paremini – neist ei jää jälgegi.
Treffneri kooli abiturientide tiimi liikmed on noorimad selle aasta Ajujahil osalejad, kuid sellest hoolimata astuvad nad võistlustulle enesekindlalt. «Seni on meie peamine kriitika olnud, et oleme liiga noored,» rääkis 18-aastane Rästas. «Tegelikult see hoopis motiveerib meid. Tahame näidata, et stereotüüpne lähenemine ei õigusta end alati. Ma tunnen, et me oleme inimeste ootusi ületanud.»
/nginx/o/2019/03/18/11875460t1h77a6.jpg)
Plaan paigas
Lisaks Edible’ile pääses Ajujahil järgmisesse vooru veel üheksa innovaatilist ettevõtet. Konkursi žürii liige ja SEB innovatsioonijuht Mart Maasik ütles, et edasipääsu tagamisel sai määravaks meeskondade veenvus. «Edasi pääsenud tiimidel oli paigas ettevõtluses läbilöömiseks vajalik tasakaal ambitsioonikuse ning äririskide tajumise vahel,» rääkis Maasik. Ta lisas, et sõltumata konkursi kulgemisest on tõenäosus neid tooteid ja teenuseid turul näha väga suur.
Parimad äriideed valis välja žürii koosseisus Erki Mölder (EAS), Mart Maasik (SEB), Sami Seppänen (Elisa), Heidi Kakko (BaltCap Growth Fund), Kaidi Ruusalepp ja Monika Tooming-Varblane (Funderbeam) ning Ott Jalakas (Lingvist).
Ajujaht jõuab TV3 eetrisse aprilli alguses.
Kümme parimat ärideed Ajujahil
Edible (söödavad toidutarvikud)
Frenzy (hambakaitsegeel)
Golnvite (koduürituste äpp)
Groveneer (kleebitavad puitpaneelid)
HopKid (laste sõiduplatvorm)
Hive (droonide positsioneerimis- ja navigeerimisplatvorm)
Alu (vaegnägijatele mõeldud lauamäng)
SecureBadger (üürituru taustakontrolli teenus)
Timey (kleebitav «parim enne»-indikaator)
Võõras Sõber (nõustamisteenus)