Kevadisel jääl käijad seavad oma elu ohtu

Päästjad mõõdavad jää paksust.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Praeguste soojade sulailmadega muutub jää poorseks ja imab vett sisse ning muutub seetõttu tumedamaks ja hapramaks, teatas päästeamet. Mida tumedam on jää, seda paremini sulatab seda ka päike, muutes jää eluohtlikuks.

Päästeamet juhib tähelepanu sellele, et tume ja lumega katmata jää on ohtlikum. Sellise jää kandevõime võib olla tavapärasest kuni 50 protsenti madalam. See tähendab, et kui muidu on turvaline käia 10-sentimeetrisel jääl, peaks tume kevadine jää olema turvalisuse tagamiseks vähemalt 20 sentimeetrit paks.

Inimest kannab paremini jää, milles pole lõhesid või pragusid ning mille väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25 protsenti, ristipragu ligi 40 protsenti.

Jää on nõrgem kõrkjate kasvukohtades, madalikul, allikate juures, kanalisatsioonitoru, jõe, oja või kraavi suudmekohas, koolmekohtades, jõe kitsenemis- või pöördekohas. Vooluveekogul, nagu näiteks jõel, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil. Veekogude jääle minek muutub sulailmadega aina ohtlikumaks.

Jää kandevõime vähenemise tõttu on keelatud alates 15. märtsist minna maastikusõidukitega nii Pihkva kui ka Lämmijärvele, 16. märtsist aga on keelatud neile järvedele minek ka jalgsi.

Päästekomandod mõõdavad taas intensiivsemalt kalastajatele populaarsete siseveekogude jää paksust. Andmed kantakse kaardirakenduses avalikule päästeameti jääkaardile.

Jääkaart annab kõigile soovijaile teavet jääolude kohta siseveekogudel ning juhib tähelepanu jääolude muutumisega seotud ohtudele. Päästjate hinnang jää paksusele ei taga aga jääle minejate turvalisust – selle eest vastutab iga jääle mineja ise.

Päästjad hoiatavad, et jääolud muutuvad soojemate ilmadega kiiresti ning päev-päevalt eluohtlikumaks. Iga vastutustundlik kalamees võtab jääle kaasa turvavarustuse, mille kohustuslikuks osaks on jäänaasklid.

Rohkem teavet jääohutuse kohta saab lugeda siit.

Tagasi üles