Tõnis Lukas: kasvav IT-sektor ja uued ametid ootavad lõpetajaid. Aga milliseid siis?

Tõnis Lukas. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kui tööandjad ootavad kutseõppeasutuse lõpetajailt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi ning IT-erialal kõrghariduse omandanutel jääb vajaka praktilistest erialaoskustest, oleks järelikult vaja spetsialiste, kelle puhul oleks kaks ühes.

Mida keerukamaks muutub töö, seda nutikamad peavad olema töö tegijad. Ka kutseharidus on aastatega palju muutunud, et neidsamu nutikaid töötajaid valmistada ette olgu siis tarkadel masinatel töötama või masinaid tööle programmeerima. Tartu kutsehariduskeskuse aastate 2019–2023 uues hoogsas arengukavas oleme näinud ette kõigil erialadel õpilaste tulevikuoskuste arendamist. Plaanime muutuda kõigi kaheksa valdkondliku osakonnaga tõeliselt mitmekülgseks hariduskeskuseks laial erialade skaalal.

Tehnoloogia areng ja IT laialdane kasutus pea igas eluvaldkonnas sunnib kutsehariduskeskust veel sammu edasi astuma ning ka pakutavat IT-õpet sisus ja vormis täiustama. Meie ambitsioon on teha IT-kutseharidusest noortele kiirtee kõrgharidusse ja töömaailma tippude sekka.

OSKA (tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem) aruanne kõneleb, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor vajab 2020. aastaks kokku 37 000 valdkonna spetsialisti. Tegu on Eesti kõige kiiremini kasvava sektoriga, kus töökohtade arv suureneb kümne aasta jooksul 1,5 korda. Ja siin pole küsimus mitte ainult inimeste hulgas, vaid ka nende oskustes ja teadmistes.

Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia sektor vajab 2020. aastaks kokku 37 000 valdkonna spetsialisti. Tegu on Eesti kõige kiiremini kasvava sektoriga, kus töökohtade arv suureneb kümne aasta jooksul 1,5 korda.

Tänapäeva IT-sektori ettevõtted eeldavad lisaks suurepärastele erialateadmistele ka muid oskusi ja omadusi: kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, meeskonnatöö- ja võõrkeeleoskust, enesejuhtimis- ja vastutusvõimet ning lõppematut huvi ja uudishimu valdkonna arengute vastu. Tööandjate hinnangul ootavad nad kutsekoolide lõpetajatelt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi. Need tagaks kõrgkool. Teisalt jääb aga IT-alase kõrghariduse omandanutel tööle rakendamisel omakorda vajaka praktilistest erialaoskustest. Oleks vaja spetsialiste, kes oleksid niisiis kaks ühes.

Seni on riiklik IT-akadeemia programm tegelenud valdkonna õppimisvõimaluste arendamisega eelkõige kõrgkoolides, olles Eesti riigi, ülikoolide (programminõukokku kuuluvad kolme suurema ülikooli esindajad) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete koostööprogramm. Programmi eesmärk on tagada vajalik tööjõud ning luua eeldused, et saavutada majanduskasv konkurentsivõimelise IKT hariduse pakkumise kaudu Eesti ja välisriikide tudengitele. Nüüdseks on aru saadud, et hea väljaõppega tudengikandidaadid peavad ka kusagilt tulema ning seepärast töötatigi hariduse infotehnoloogia sihtasutuse juhtimisel välja IT-akadeemia sihtprogramm kutsekoolidele.

Selge sõnum, et meil tuleb headest erialaoskustest, mida IT-alane kutseharidus pakub, edasi liikuda ning lisada õppesse enam üldhariduse mooduleid, et noored ei jääks kõrgkoolide ukse taha, kui nende riigieksamitulemusi hakatakse gümnaasiumi lõpetanute omadega võrdlema. Veel rohkem vajadustele vastavaks saame kohendada ka praktilist õpet, mis suunaks noori juba koolipingis päris ettevõtete päris probleemidega tegelema.

Koostöös hariduse infotehnoloogia sihtasutusega, Tallinna polütehnikumi ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega ning Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga oleme välja töötanud õppekava, mis liidab vastavad üld- ja erialaõpingud metoodiliselt terviklikuks kutsehariduse IT-akadeemia programmiks.

See, õppe paindlikkuse ja individuaalsete vajadustega arvestamise poole pürgiv programm kestab neli aastat ja õppeaja sisse mahuvad nii üldõpingud kui ka erialaoskuste omandamine. Tarkvaraarenduses tähendab see nii koodikirjutamist kui ka programmeerimist. Lisaks praktilisele tarkvaraarendusele on võimalik süvitsi õppida näiteks pilveteenuste loomist ja haldamist või saada väljaõpe tootjasertifikaadi eksami sooritamiseks.

Töö tarkvaraarendusettevõttes nõuab oskust iseseisvalt mõelda ja uusi lahendusi luua ning valmidust töötada meeskonnaliikmena. Seda päris kogemust päris rahvusvahelistes meeskondades töötamisest saame õppuritele pakkuda koos ettevõtetega.

Pikem praktika ettevõttes, projekt- ja probleemõppe meetodid, häkatonid ja kõik muu loovad veelgi paremad eeldused, et noor kutsehariduse IT-akadeemia lõpetaja oleks küps iga tarkvaraarenduse ettevõtte meeskonnas töötama ja uut väärtust looma.

Juba sel kevadel saavad põhikoolide lõpetajad kandideerida uue kutsehariduse IT-akadeemia programmi, tarkvaraarenduse eriala õppekavale.

Teisalt soovime, et lõpetanud saaksid jätkata õpinguid kõrgkoolis olgu siis IT või inseneeria valdkonnas. Seetõttu on õppeprogrammis suures mahus üldaineid: IT-valdkonnas vajalik laia matemaatika kursus, aga ka eesti ja võõrkeele õppemaht tagavad kooli lõpuks riigieksamite eduka sooritamise. Headele praktilistele oskustele akadeemilise hariduse lisamine on ettevõtjate sõnul parim võimalikest variantidest. See on eduka tööelu eeldus ka kohe pärast kooli. Aga võib ka õpinguid jätkata, sest just selliseid erialakindlaid ja oskustega noori ootaksid õppima kõrgkoolid, sest tugevale vundamendile on lihtsam pealisehitust püstitada.

Juba sel kevadel saavad põhikoolide lõpetajad kandideerida uue kutsehariduse IT-akadeemia programmi, tarkvaraarenduse eriala õppekavale. Tartu kutsehariduskeskus võtab sisseastumisdokumente vastu juba veebruarist saadik. See on uus võimalus nutikatele noortele, kes ennast tulevikus IT-valdkonna tegijatena näevad. Huvi valdkonna vastu on kõige alus ning paljud sisseastujad on kas koolis või iseseisvalt omale teadmiste ja oskuste pagasi kogunud. Just neid sügava huviga neide ja noormehi me ootame.

Kutsehariduskeskuse IT-akadeemia on tõsine alternatiiv gümnaasiumile. Enamgi veel, head eksamitulemused koos päris oskustega on eelis kõrgkooli astumisel.

Me murrame stereotüüpe, mis peavad kutseharidust umbteeks, mille lõpus enam valikuid nagu polekski. Sellega kõnnib Tartu kutsehariduskeskus haridusuuenduse esirinnas, ühendades parimal moel gümnaasiumi ja kutsekooli. Eesmärk on, et õppija saaks oma huvidele ja annetele vastava haridustee valida ning oma potentsiaali arendada. Tööandjatega koostöös ootame meile õppima nutikaid noori ja pakume sisukat teekonda, mis viib otse tööellu IT-tippspetsialistide sekka või kõrgkooli või pakub mõlemat korraga. Selle aasta sisseastujaile on Tartu kutsehariduskeskuses paljude muude perspektiivikate erialade kõrval nüüd valikus ka IT-akadeemia tarkvaraarenduse õpe.