Leedu taasiseseisvuspäeva tähistatakse ka Tartus

Leedu lipp

FOTO: SCANPIX

Esmaspäeval, 11. märtsil on Leedu taasiseseisvumispäev, mida tähistatakse ka Tartus. Mitmekülgne programm algab 9. märtsil kell 16 Tähtvere rannas (Tähtvere staadioni lähedal) eheda leedu vastlapäevaga. Kavas on mängud, tantsud ja näha saab leedu maske, lisaks põletatakse talve sümbol Morė.

Esmaspäeval, 11. märtsil kell 16 avatakse Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3) Leedu animaatori ja illustraatori Reda Tomingase näitus «Taimed, loomad ja teised inimesed», kus on võimalik tutvuda kunstniku meditatiivse ja salapärase maailmaga.

Samal päeval kell 18 näidatakse Jakobi 2–130 eestikeelsete subtiitritega ja tasuta Leedu ajaloolist filmi «Emilia Vabaduse alleelt» (2017, rež Donatas Ulvydas). Filmi ajalooline taust on Romas Kalanta enesesüütamine ja sellele järgnenud rahutused 1972. aastal Kaunases. Filmi tutvustab Tartu ülikooli leedu keele ja kultuuri õppejõud Tiina Kattel.

13. märtsil kell 17 peab ingliskeelse loengu «Rootsi-Poola sõda (1600–1629)» Deividas Bankus, kes töötab Kaunases Vytautas Suure sõjamuuseumis. Selles sõjas vallutasid Leedu väed kolm korda Tartu linna.

16. märtsil kell 12 tervitatakse loodusmajas (Lille 10) kevadet ja värvitakse pühademune (leedu k margučiai) koos Birutė Petrauskaitėga. Selleks kasutatakse nagu Leedus nii vahatehnikat, graveerimist kui ka taimedega värvimist.

Leedu päevi korraldab Tartu ülikooli tegus meeskond, kuhu Tartu ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja ja Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond, kolledži asedirektor Tiina Kattel ning Tartu leedulaste selts eesotsas Sigita Matulevičienėga. Oma õla on alla pannud ka Leedu Vabariigi välisministeeriumi ja sihtasutus Global Lithuanian Leaders.

«Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva. Teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ning eriti Tartu ülikooli töötajatele ja üliõpilastele – nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt,» selgitas Birute Klaas-Lang.

Tagasi üles