R, 9.12.2022

Pooleldi halvatu, paanikast pääsenu ja peaaegu pime aitavad teisi

Aime Jõgi
Pooleldi halvatu, paanikast pääsenu ja peaaegu pime aitavad teisi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tulevased kogemusnõustajad Mariin Kärp, Gerli Kangur ja Donald Kiidjärv, kes kõik on head tuttavad Gerli Kanguri juhtkoera Matthiasega.
Tulevased kogemusnõustajad Mariin Kärp, Gerli Kangur ja Donald Kiidjärv, kes kõik on head tuttavad Gerli Kanguri juhtkoera Matthiasega. Foto: Sille Annuk
  • Kogemusnõustaja pakub emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge inimesele, kes on sattunud samasse kriisi, millest tema on kunagi välja tulnud.

See oli umbes kaks aastat tagasi, mil Donald Kiidjärvel oli asja Tallinna koolitusele. Teise päeva hommikul tajus ta imelikku krambihoogu. Hoog tuli, läks üle ja tuli uuesti. Tasakaal kadus. Täiskasvanud lapsed, kelle juures ta viibis, märkasid samuti, et isaga on midagi lahti: suunurk oli nagu alla vajunud, kõnest ei olnud võimalik kõike aru saada.

Kutsuti kiirabi. Terve päev tuli Donald Kiidjärvel veeta erakorralise meditsiini osakonnas. Selgus, et teda olid tabanud mikroinsuldid, mis võisid ennustada hullemat. Öösel tabas teda insult, mis aheldas ta nädalateks haiglaseinte vahele.

Järgnes taastusravi Tartu ülikooli kliinikumis.

Donald Kiidjärv on 56 aastat vana, kohtunik, ja teeb oma tööd edasi.

Ülipüüdlik ja paanikas

Üheksa aastat tagasi elas Mariin Kärp aktiivset tudengielu, oli edasipüüdlik nii ülikoolis kui ka ühiskondlikku tööd tehes. Õpingute kõrval asus tööle, pääses ühes IT-firmas juhtivale kohale. Kohustuste koorem ja vastutus muutsid ta elu aga väga pingeliseks. Stress kasvas, tekkis ärevus, tulid paanikahood. Ühel päeval sai selgeks, et kuigi ta on alles väga noor, on ta läbi põlenud ja depressioonis. Kõik senisaavutatu varises kokku.

Mariin Kärp on 29 aastat vana, tagasi ülikoolis ning lõpetab sel kevadel majandusteaduskonna.

«Aga ma olen hakanud mõtlema ka sellele, et maailma tuleb endast veel midagi maha jätta,» ütles Donald Kiidjärv.

Pime ema ja beebi

Gerli Kangur on sügava nägemispuudega naine, kes ei näe mitte kui midagi, kui just ere päikesevalgus otse silma ei paista … Nii on see temaga olnud sünnist saadik.

Gerli Kangru lahutamatu kaaslane on juhtkoer Matthias. «Kuidagimoodi näen ma puid ja maju. Või saan ma nende olemasolust muudmoodi aru, ma ei teagi,» kirjeldas ta.

Seda nimetatakse peakuulmiseks, kuna Gerli tajub kõigi oma meeltega, kas ta ümber on maja või park või tänav. Kui ta kapuutsi pähe tõmbab, siis «näeb» ta palju vähem.

20 aastat tagasi sünnitas Gerli oma esimese lapse. Mitte keegi ei rääkinud talle, mismoodi pime ema beebiga kodus hakkama peab saama. Ta leiutas selle ise.

Gerli Kangur on 42-aastane, kolme lapse ema. Ta on olnud pimegiid Ahhaa keskuse näitusel «Dialoog pimeduses» ning töötanud kaheksa aastat Dorpat Tervises massöörina.

Nii Donald Kiidjärv, Mariin Kärp kui ka Gerli Kangur on tulevased kogemusnõustajad, kel on seljataga detsembris alanud teooriaõpingud osaühingu Loov Ruum koolituskeskuses ning kel seisab ees 30 akadeemilist tundi juhendaja käe all praktikat, teisisõnu tööd klientidega. Tartu õpperühmas on koos nendega kokku 18 inimest, kel igaühel oma taust ja lugu kas haiguse läbipõdemise, erivajaduse, karmi elukogemuse, sõltuvuse, foobia või lähedase inimese probleemi kujul. Kõigil neil on elus midagi, mis on neid karastanud ja mida jagades võivad nad teistele kasulikud olla.

Donald Kiidjärv ütleb, et ta kõne taastus pärast haigust kiiresti, aga näiteks kõndimist tuli otsast pihta õppima hakata. Teda päästis see, et ta on loomult positiivne inimene ning tal olid kõrval naine ja sõbrad, kes ei lasknud tal nutta ega ennast haletseda.

Paljudel inimestel sellist võimalust ei ole. Insult on aga üks kõige sagedasemaid rasket puuet tekitav haigus.

«Minul läks ju hästi. Ma ei ole füüsilise töö tegija, ma saan tööl edasi käia,» rääkis Donald Kiidjärv. «Aga ma olen hakanud mõtlema ka sellele, et maailma tuleb endast veel midagi maha jätta.»

Donald Kiidjärve vasak käsi ja vasak jalg on halvatusest räsitud, tal on liikumispuue. Ta teab hästi, mis on hirm ja ärevus. «Vahel seisan kui puunukk valgusfoori ees, kramp lööb sisse, ja kuidagi tuleb paanikahoog maha saada, et edasi liikuda,» rääkis ta.

Abistajad päriselus

Mariin Kärp meenutas, et temal oli lähedaste hulgas meditsiinis orienteeruvaid inimesi, kes oskasid teda siis, kui ta oma paanikahoogudega hädas oli, spetsialistide poole suunata.

«Süda hakkab puperdama, õhk saab otsa, pea hakkab ringi käima. Selline ärevus võib sind tabada väga ootamatult,» meenutas ta.

Kuna abi saada ei olnud tollal sugugi lihtne, arvas Mariin Kärp, et tulevikus võiks ta olla see, kes aitab teisi. «Läbipõdemist on tänapäeval väga palju. Ja see juhtub kergesti, kui sa enda eest piisavalt hästi ei hoolitse, kui sa korralikult ei söö ega maga, aga oled ülimalt edasipüüdlik ja sead endale liiga kõrged eesmärgid,» rääkis ta.

Gerli Kangur on oma kolme lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud. Esimene on 20, keskmine 16 ja noorim üheksane. Tal on armastav ja toetav abikaasa ning lastel head vanavanemad.

«Ja mul endal on ju kuulmine ning mul on käed ja jalad,» kirjeldas ta, kuidas väikeste lastega hakkama saada. «Tähtis on mitte närvi minna.»

Ka on Gerli Kangur hea nõuandja neile, kes vajavad oma silmi juhtkoera asendama. Gerli on liikunud juhtkoera abiga 1996. aastast alates, Matthias on ta kolmas abiline.

Ringiga tagasi

Tartu kogemusnõustajate õpperühma liikmed otsivad parasjagu praktikaajaks kliente, keda tasuta nõustada. Ühendust võtta tuleb meiliaadressil kogemusnoustamine.tartu@gmail.com.

Viimane kord, kui Donald Kiidjärv käis taastusravis süsti saamas, uuris ta sealt, kas keegi võiks teda vajada.

Oma terapeudilt kuulis, et osakonnas on parasjagu kolm insuldihaiget. Kõik noored inimesed, kellest ühel on suur probleem motivatsiooniga.

«Ja kui ma küsisin, kust ma selle patsiendi leian, sain vastuseks, et sellestsamast üksikpalatist, kus mina ise kahe aasta eest olin,» rääkis Donald Kiidjärv.

Saatuse tahtel on insuldi läbipõdenud mees, kel üks külg halvatud, ringiga tagasi samas punktis, aga hoopis teises, abistaja rollis.

Miks igaüks, kel elutarkust, ei võiks nõustada?

Inimestel on vahel tunne küll, et nad on eluaeg teisi nõustanud, kuna just nende juurde tullakse alati muret kurtma. Aga oskusteta nõustaja võib kasu asemel hoopis kahju teha.

Kogemusnõustajate koolitaja Anneli Valdmann selgitas, et selline inimene võib keskenduda liigselt oma loole. Ta võib arvata, et tema lugu on veelgi raskem ja kurvem. Ta võib teist inimest liigselt kiirustada otsust vastu võtma. Ta võib kinnitada, et kui teda miski aitas, siis peab seesama ka teist inimest aitama.
«Kogemusnõustajate koolis õpetame me suhtlemis-, nõustamis- ja väärtustamistehnikaid. Motiveerimist,» selgitas Anneli Valdmann. «Õpetame seda, mida teha ja mida kindlasti mitte teha. Kogemusnõustamine on ka oskuslik kuulamine. Ja igas nõustajas peab olema see müstiline miski, mis teeb ta teisele inimesele õigeks toetajaks.»
Tallinna kogemusnõustajate kooli esimesed õppegrupid loodi 2015. aastal. Koolitusi selles koolis korraldab osaühing Loov Ruum.
Anneli Valdmann ütleb, et enamikule lõpetanuist ei saa nõustamisest palgatöö, küll aga põhitöö kõrval tehtav kas osalise koormusega või vabatahtlik kogukonnatöö.
Riik rahastab kogemusnõustamist rehabilitatsiooniteenusena, vahendajaiks sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa.
«Riigi nõue on juba praegu see, et igas rehabilitatsioonimeeskonnas oleks tööl üks kogemusnõustaja, aga elu näitab, et kahes kolmandikus neid veel ei ole,» rääkis Valdmann. «Paljud õppima tulijad ei ole kunagi arvanud, et nad hakkavad nõustamise eest tasu küsima, pigem võtavad seda kui missiooni. Kui inimene on elult midagi väga väärtuslikku saanud, on tal soov midagi tagasi anda.»
Kogemusnõustajate baaskoolitamise õppekava on riik ministri määrusega kinnitanud. Selles on teooriat, grupitöösid, juhendatud praktikat ja iseseisvat tööd kokku 182 akadeemilist tundi.
Kogemusnõustajate koolitamisega tegeleb veel mittetulundusühing Kogemuse Kool. «Nende üks juhtidest on Naatan Haamer ja nemad on meist kauem tegutsenud, peame neist väga lugu,» lisas Anneli Valdmann. «Koolitajaid on muidugi veel, paljud pakuvad lühiajalist õpet.»
Eestis on loodud ka Kogemusnõustajate Koda, mille veebileht pakub asjatundlikku infot nii neile, kes soovivad kogemusnõustamist, kui ka neile, kes otsivad väljaõppe võimalusi.

Koolitaja Anneli Valdmann.
Koolitaja Anneli Valdmann. Foto: Erakogu
Märksõnad
Tagasi üles