Heiki Valk: surmaotsus on täide viidud – kuidas edasi?
6. märts 2019, 06:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kellele õnnestunud äriplaan, kellele arenev ja tihendatava asustusega linn, kellele uus kodu heas asukohas, kellele looduse ja roheluse poolest pöördumatult vaesemaks muudetud linnaruum. Supilinna uusarenduses on mööda mindud detailplaneeringust ja kogukonna huvidest.
Veebruari lõpu raietööd muutsid tundmatuseni senist looduslikku roheala Supilinnas Emajõe tänava ja Oa tänava lõpuosa vahel. Vallikraavi Kinnisvara tulevaselt ehitusplatsilt aadressidega Oa 43, 45 ja 47 ja nendega külgneva tulevase tänavakoridori alalt võeti maha endisele jõeluhale kasvanud puud. Raieloa andmetel läks neid sae alla kokku 145. Tegemist polnud noorte võsukestega – tüvede läbimõõt kännu kõrgusel oli enamasti 30–40 cm, suurimal üle 70 cm. Oksad läksid purustajasse, tüved virna. Toimunut ei saa nimetada teisiti kui lageraieks linnas.
Juriidiliselt on asi korras. Jõeäärse roheala surmaotsuseks sai 2004. aastal kinnitatud Europani ala detailplaneering, millest lähtuvad projekteerimistingimused väljastas linn 2017. aastal. Nii tulevad Oa tänava lõpu ja papliallee vahelise roheriba asemele peagi majad – kokku üheksa elamut 85 autoparkimiskohaga. Kellele õnnestunud äriplaan, kellele arenev ja tihendatava asustusega linn, kellele uus kodu heas asukohas, kellele looduse ja roheluse poolest pöördumatult vaesemaks muudetud linnaruum.
Ei saa jätta tõdemata, et projekteerimistingimusi väljastades on linnavõimud teinud mööndusi äriilma kasumihuvidele, seda keskkonna arvel.
Miks puudega nii läks? Seepärast, et Europani ala detailplaneeringu alusplaanil kajastuvad vaid üksikud, tollal vanemad puud. Nooremaid, siis veel võsukesi, planeeringu 2002. aastast pärit alusplaanil polnud ning seetõttu pole neid arvestatud ka detailplaneeringus.
Kuigi aastatega sai planeeringu alusplaani koostamise ajal kaardile märkimise jaoks alamõõdulistest puudest mets, lähtuvad projekteerimistingimused endiselt 15 aasta tagusest detailplaneeringust, mitte aga tõsiasjast, et puud, ka isetekkelised, on linnaruumis loodusväärtus. Raieloa juurde kuuluvale tänapäevasele plaanile on endisele luhaheinamaale kasvanud puud küll peale kantud, kuid märgitud säilitamisele mittekuuluvaks. Nii seisab põhjendusena ka raieloal: «Projekti järgi likvideeritavad puud.»
Puid enam tagasi ei saa ja haljastus uute majade ümber hakkab tulevikus sarnanema põllule ehitatute omaga. Osa puudest saanuks kindlasti hoida, kui õigel ajal olnuks tähelepanemist ja tahtmist, kuid puudu jäi nii ühest kui ka teisest.
Samas on peagi ehitusplatsideks saavatel naaberkruntidel Oa 37, 39 ja 41 ka vähestest detailplaneeringu põhjal säilitamisele kuuluvatest puudest neli projekteerimistingimustega olematuks märgitud – need võtab suur, 31 autokohaga parkla.
Vastuolu detailplaneeringuga on dokumendi haljastuse osas lahendatud märkega «Planeeringus nõutud säilitatava kõrghaljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus».
Ei saa jätta tõdemata, et projekteerimistingimusi väljastades on linnavõim teinud mööndusi äriilma kasumihuvile, just keskkonna arvel. Mida rohkem kortereid, seda tulusam, kuid korteriga käib paratamatult kaasas autokoht. See rong on läinud, kuid viis kortermaja on veel tulemas, Meloni ja Marja tänava vahele. Seal saaks ja tuleks projekteerimisel kindlasti lähtuda mitte 17 aasta tagusest haljastusseisust, vaid praegu olemasolevast kõrghaljastusest.
Vastuolu detailplaneeringuga on dokumendi haljastuse osas lahendatud märkega «Planeeringus nõutud säilitatava kõrghaljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus».
Rohelus linnas on väärtus, mida tuleks hoida niivõrd kui vähegi võimalik, ka uusehitusaladel. Emajõe luhtadel on looduses kasvav liik remmelgas, liivikutel mänd.
Tallinnas, Nõmme männikuis poleks lageraie ehitusaladel kuidagi mõeldav: sealsete uusehitiste ja arenduste puhul on paljuski määravaks puud – neid võetakse maha nii vähe kui võimalik. Puu säästmiseks muudetakse projekti ja ehitatakse maja pisut teise kohta või teise nurga all. Tartu pole aga Tallinn – ehitamist lageraielangile siinsed linnavõimud aktsepteerivad.
Mis edasi? Selle aasta Supilinna päevade kavas on linnaossa 150 uue puu istutamine – üks iga esimesest laulupeost möödunud aasta mälestuseks. Ehk läheb neil paremini? Ja ehk jõuab kinnisvaraärigi millalgi arusaamale, et elamispind, mille ümber on kasvama jäetud puid, võiks olla paremini müüdav.
