Riho Raave, Margus Pedaste: koolivõrk peab ajaga kaasas käima

FOTO: Repro

Gümnaasiumide hulga vähenemine Tartus ei tekita nüüd ega ka aastate pärast meie linnas nn üleliigseid noori, nagu arvas oma artiklis Tartu Postimehe ajakirjanik Vilja Kohler. Koolivõrgu ümberkorraldamise mõte on tagada kõigile Tartu õpilastele kvaliteetne haridus igas kooliastmes.

Tartu koolivõrgu edukat tulevikku silmas pidades tuleb leida vastused paljudele küsimustele.
Kas meil (st Tartu maksumaksjail) on mõtet hoida kümme aastat töös väheneva õpilaste arvuga gümnaasiume, kui napib õpikohti põhikoolides? Kas saame pidada õigeks, et toimetulekupiiril tegutsevat gümnaasiumi (mida ühe-kahe paralleelklassiga gümnaasium kindlasti on) tuleb ülal pidada põhikooli arvelt?

Kas igat kooli spetsiifiliselt, vastavalt siis kas põhikooli või gümnaasiumina, arendades oleks võimalik saavutada õpikeskkonna märkimisväärset paranemist?

Ükski kool ei kao

On selge, et muutunud demograafilises olukorras ei saa enam endistviisi edasi minna ja ka koolivõrk peab ajaga kaasas käima. Kümne aastaga kasvab põhikooliealiste õpilaste arv umbes poole võrra ja võrreldes praegusega tuleb juurde luua üle nelja tuhande õppekoha, et kindlustada kõigile Tartu lastele õppekoht elukohajärgses põhikoolis.

Gümnaasiumiastme õpilaste arv on aga lähimad kümme aastat jätkuvalt langustrendis. Kuni 2020/2021. õppeaastani väheneb õpilaste arv gümnaasiumis arvestuslikult 740 (vahepealsetel aastatel isegi üle 900) õpilase võrra.

Kuigi statistika kohaselt katkestab umbes 10 protsenti gümnaasiumiõpilastest oma õpingud, ei ole prognooside koostamisel väljalangevusega arvestatud.

Seega võib gümnaasiumi tegelik õppekohtade vajadus olla veelgi väiksem. Kuid tulevikku kavandades on arvestatud, et Tartu on hariduslik tõmbekeskus ja siinsetesse gümnaasiumidesse astuvad ka teiste omavalitsuste põhikoolilõpetajad.

Et Tartus saaks edaspidigi kvaliteetset gümnaasiumiõpet pakkuda, näeb koolivõrgu ümberkorraldamise kava ette nn puhaste, vähemalt nelja paralleelklassiga gümnaasiumide loomise. Ühtegi kooli ei kaotata ära ega panda kinni.

Gümnaasiumina jätkavad Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasium. Kivilinna gümnaasiumi, Descartes’i lütseumi ja kommertsgümnaasiumi alusel moodustatakse uus gümnaasium (Kaunase pst 70), Tamme gümnaasiumi põhjal loodav gümnaasium hakkab tegutsema Nooruse 9 hoones.

Erandina jäävad täistsüklikoolidena tegutsema rahvusvahelist õpet arendav Miina Härma gümnaasium ning Annelinna gümnaasiumi ja vene lütseumi põhjal moodustatav nn vene hariduskeskus.

Kohti on piisavalt

Kuues gümnaasiumis luuakse kokku ligikaudu 2800 õppekohta, millest jätkub nii Tartu linna kui ka mujalt siia õppima tulevatele noortele.

Arvestuse aluseks on võetud põhimõte, et gümnaasiumikohad tagatakse 85 protsendile põhikoolilõpetajatele, mida on tunduvalt enam kui riiklikes arengukavades kokku lepitud jaotuses põhikoolilõpetajate edasiõppimise kohta üldkeskhariduse (60 protsenti) või kutsekeskhariduse (40 protsenti) tasemel.

Ümberkorraldusprotsessi oleme kaasanud ka Eesti suurima ja tänapäevaseima kutseõppeasutuse, Tartu kutsehariduskeskuse, et tagada tulevikus kõigile põhikoolilõpetajatele piisavalt valikuvõimalusi haridustee jätkamiseks neile sobival tasandil.

Kui 10–12 aasta pärast hakkab gümnasistide arv taas vähehaaval kasvama, on linn valmis laiendama olemasolevaid gümnaasiume või rajama vajaduse korral ühe uue gümnaasiumi lisaks. Linna uues arengukavas on selle vajadusega arvestatud.

Kindlasti peame tulevikuplaane koostades jälgima ka põhikoolide arengut. Meie soov on kujundada lapsesõbralik kvaliteetset õpet pakkuvate põhikoolide võrk, et Tartu elanikud ei peaks vedama oma lapsi ühest linna otsast teise lootuses saada sealt talle eluks paremat haridust kui kodulähedasest koolist.

Eraldi on parem

Põhikooli- ja gümnaasiumiastme eraldi tegutsemine on omane paljude Euroopa riikide koolisüsteemidele ning seda suunda toetab ka meie riiklik hariduspoliitika.

Selged ootused põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi arendamiseks seavad uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, eraldi põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava ning Eesti Vabariigi haridusstrateegia.

Need kõik on suunda näitavad dokumendid, mis on valminud erinevate huvirühmade, sh teadlaste ja praktikute kaasabil, tuginedes rahvusvahelisele kogemusele.

Põhikooli eesmärk on eelkõige kujundada terviklik maailmapilt ja põhilised väärtushoiakud, gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks leida õpilastele sobilik huvi- ja võimetekohane tegevusvaldkond.

Põhikoole ja gümnaasiume eraldi arendades on võimalik kujundada parem, kooliastmele spetsiifiline õpikeskkond. Ka õpetajate arendus saab seeläbi olla enam fokuseeritud.

Soovitame kõigil huvilistel tutvuda Tartu linna kodulehel koolivõrgu ümberkorraldamise kavaga (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=24250). Seal on põhjalik ülevaade protsessist, mis algas juba kaks aastat tagasi.

Koolivõrgu kava koostamisse olid kaasatud haridusvaldkonna asjatundjad Tartu Ülikoolist, Tartu Koolijuhtide Ühendusest, Tartu Haridustöötajate Liidust, esindajad kõigist linnavolikogu fraktsioonidest ja noortevolikogust.

Tagasi üles