Mitmele Tartu tippjuhile terendab töö riigitüüri juures

Tartu linnapea Urmas Klaas parlamenti tööle minna ei kavatse, küll aga on ta mõttes mänginud ministrikohaga.

FOTO: Kristjan Teedema

Riigikogu valimistel Tartus oodatult kõige suurema toetuse – 6119 häält – saanud reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas kinnitas pärast tulemuste selgumist, et tal pole kavatsust parlamenti tööle minna ning ta jätkab linna eesotsas. Samas möönis ta, et kui tulevane peaminister peaks talle tegema ettepaneku asuda ministriks, on ta valmis seda kaaluma. «Siis tuleb olukorda uuesti mõtestada ja hinnata,» lausus ta.

Klaas tahab edasist kavandades silmas pidada just Tartu huvisid. «Tunnen, et saan ja pean neid huve teenima linnapeana. Aga kui pannakse kokku valitsust, siis hinnatakse ka ülesandeid ümber. Kõige parem oleks, kui valitsuses oleks tartlasi – see on tähtis – ja et oleks hea koostöö nende tartlaste vahel, kes töötavad valitsuses, parlamendis ning linnavolikogus ja -valitsuses. Pilt peab hästi kokku tulema ja seda tervikpilti kavatsen ma hoolega vaadata,» rääkis Klaas.

Signe Kivi lahkub

Reformierakond sai Tartus esialgsetel andmetel kolm mandaati, 3053 häält sai ka eelmises riigikogus töötanud Ants Laaneots. Kolmandana pääses riigikokku Tartu kunstimuuseumi direktor Signe Kivi, kes kogus 1356 häält.

Alla kahe aasta tagasi direktoriks valitud Kivi kinnitas, et läheb riigikokku. «Esiteks on see muidugi üllatus, ma ei arvanud, et viienda koha pealt nii palju toetushääli saan,» ütles ta eile. «Seda küsiti ka varem, et kui kandideerid, kas lähed ära. Mul oli tagala, et vaevalt mind valitakse ja tahan ikka Tartusse jääda. Täna võin küll öelda, et Tartu on mulle tohutult palju andnud ja tahan Tartule tagasi anda, aga ma lähen koju.»

Erinevalt Klaasist ei väljendanud Kivi huvi ministriportfelli vastu: «Mina arvan, et igal ametil on oma aeg, minul on portfelli aeg olnud. Tulen jälle selle juurde tagasi – tahtnuksin, et muuseumis olemise aeg oleks pikem olnud. Minu elus on nii, et kui on, siis on palju ja pead valima, ning kui ei ole, siis ei ole midagi.»

Tõnis Lukas kaalub

Aasta tagasi Tartu kutsehariduskeskuse direktoriks valitud Tõnis Lukas pääses riigikokku Isamaa Tartu esinumbrina, kogudes 2505 häält. Lukas ütles eile, et ei ole veel lahkumisavaldust esitanud ja ootab, missugust infot tuleb.

«Pigem ma ikkagi lähen, mind huvitab tegevteoliselt ka valitsuse tegemise juures olla,» rääkis ta. «Olen praktilise huviga, teinud eluaeg reaalseid asju, oleksin huvitatud valitsuse tegevuses kaasa lööma. Mu kutsumus on isamaaline kasvatus ja noorte harimine. Ka Tartu kutsehariduskeskuses on võimalik seda hooga teha, kuid kui tekib võimalus teha seda poliitikas, siis kasutan selle ära.»

«Kindlasti ei ole ma praegu otsustanud, et ei lähe riigikokku ja jään kutsehariduskeskusesse. Ootan, mis saab valitsuskoalitsiooni läbirääkimistest,» lisas ta.

Valimiste võitja Reformierakond teatas eile, et alustab konsultatsioone valitsuse loomise võimaluste üle Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega.

Tartust pääses riigikokku ka volikogu keskerakondlasest esimees Aadu Must, kes on seni töö kahes esinduskogus ühildanud.

Lukas on saanud kriitika osaliseks, sest koolijuhiks kandideerides ta eitas poliitilisi pürgimusi. «Mu põhiseaduslik õigus on kandideerida, selle otsuse tegin alles detsembri alguses. Kui ma kandideerisin Tartu kutsehariduskeskuse juhiks, ütlesin, et mul ei ole plaani poliitikasse minna ja tol hetkel ka ei olnud,» ütles Lukas. «Minu tööga on rahul oldud. Kas see oleks pannud komisjoni teisiti otsustama?»

Tartu hariduse abilinnapea Madis Lepajõe ütles, et kui Lukas otsustab lahkuda, tuleb teha uus konkurss: «Praegu on veel vara öelda, mingi jutt oli Tõnisel, et kui ta ministriks ei saa, siis ei lähe.»

Tartust said riigikokku ka volikogu keskerakondlasest esimees Aadu Must, kes on seni töö kahes esinduskogus ühildanud, ja volikogu sotsiaaldemokraadist liige Heljo Pikhof, kes on seni mõlemal toolil istunud, nagu on seda teinud ka reformierakondlane Ants Laaneots. EKRE nimekirjast pääses nüüd riigikokku linnavolinik Ruuben Kaalep.

Tagasi üles