Ahto Kaasik: Tegu on tõde ehk Sirge seljaga valima

Ahto Kaasik Foto: Erakogu.

Mida lähemale valimistele, seda enam pöördub minu kui riigikogu kandidaadi poole nõutu meelega valijaid.

Küsimuste sisu on üks: meeldivad erakonna põhimõtted, kuid kui te ei ületa valimiskünnist, läheb hääl kaotsi. Ja mitte lihtsalt kaotsi, vaid võimuerakondadele, kes töötavad kõige selle vastu, mis meile oluline: hävitavad loodust, rüüstavad metsi ja hiiepaiku, ahistavad maaelu ja väiketootmist ... Seniste küsitluste põhjal ei ületa viie protsendi künnist ei Elurikkuse erakond, rohelised ega Vabaerakond.

Pean tunnistama, et praegune valimisseadus on tõesti vääritu ja teenib võimulolijate huve. Seadus paneb vähemalt osa valijaid nurjatu valiku ette. Pead valima mõne suurema erakonna poolt, kes saab kindlasti riigikokku sisse või su hääl läheb nagunii mõnele suuremale erakonnale. Mis valik see on?

Paljude valik on vaid mitte valima minna ja suur osa inimestest just seda teebki. Eelmistel riigikogu valimistel jättis osalemata 35,8 protsenti valijaid ehk 321 883 Eesti inimest.

Kõlvatu ja ajast-arust pole mitte üksnes valimisseadus, vaid ka praegu valitsev esindusdemokraatia.

Kuigi põhiseaduse järgi on Eestis kõrgeima võimu kandja rahvas, puudub rahval võimalus valitsemises osaleda. Rahvas ei saa algatada õigusakte, valida presidenti ega isegi usalduse kaotanud saadikuid tagasi kutsuda. Valitsev võimukorraldus, milles rahvas saab nelja aasta tagant vildaka valimisseaduse alusel rahvaesindajate poolt hääletada, ei ole rahva võim ehk demokraatia.

Pean tunnistama, et ma ei usu valitsevasse poliitilisse süsteemi ega erakondlikku libademokraatiasse, kuid usun inimestesse ja rahvasse. See on ka põhjus, miks otsustasin lõpuks pärast mitut aastakümmet liituda erakonnaga ja andsin nõusoleku kandideerida.

Mida siis soovitada valijale? Leian, et valimine ei tähenda eelkõige mitte kellegi riigikokku saatmist. Valimine tähendab enese määratlemist, oma väärtuste teadvustamist ja lõpuks meelepäraste väärtuste valimist. Oma kodanikuhääl ja toetus tuleb anda väärtustele, mis on samad või sarnased sinu omadega. Ja mitte ainult valimistel, vaid ikka ja alati. Moraalselt sirgeselgne ja väärikas käitumine valimiskasti juures on võit nii inimesele kui ühiskonnale. Antud häälel on seega oluline mõju olenemata valimistulemusest.

Erakondade väärtuste hindamisel ei saa muidugi lähtuda sõnadest, vaid ikka ja ainult tegudest. Loeb üksnes see, mida erakond või inimene on seni teinud. Tegu on tõde.

Tuleb tunnustada senist tööd riikluse ülesehitamisel, kuid paljutki tuleb teha tunduvalt paremini. Meil pole mitte liiga vähe tööjõudu, vaid Eestile sobimatu majandusmudel. Eesti rahvaarv pole liiga väike, vaid valitsev ühiskonna- ja osalt ka õiguskorraldus ei lähtu meie kultuurist. Eestlased ei lähe välismaale elama seepärast, et Eesti pole piisavalt jõukas, vaid seepärast, et eestlaseks ja inimeseks olemist siin piisavalt ei väärtustata.

Meie rahvas ei elanud möödunud sajandeid üle seetõttu, et olime naabritest suuremad, tugevamad ja targemad, vaid seetõttu, et kohanesime oskuslikult oma keskkonnaga. Võiksime õppida 0,3 miljoni elanikuga Islandilt, kus on iseseisev rahvusriik, emakeelne kõrgharidus ja arenenud majandus.

Leian, et Eesti vajab otsedemokraatiat, riigikogu ja valitsuse liikmed tuleb panna enda otsuste eest vastutama, kohalikel kogukondadel peab olema otsustusõigus loodusvarade kasutamise üle, riik peab tunnustama setosid ja oma teisi põlisrahvaid.

Metsade rüüstamisele tuleb panna piir. Lindude pesitsusajal tehtavad raietööd tuleb kriminaliseerida. Riiklikke eriplaneeringuid ei tohi edaspidi algatada eraettevõtete huvides ning keskkonnamõjude hindamine tuleb muuta sõltumatuks tellija rahakotist. Hirmkalli ja loodusvaenuliku Rail Balticu asemel tuleb uuendada olemasolevat raudteed ja edendada kohalikke raudteeühendusi. Okupeeritud Setomaa ja Narva jõe taguse Eesti Ingeri piirilepinguga ärakinkimine Venemaale tuleb peatada ja alustada läbirääkimisi maade tagastamise või kompenseerimise üle. Eesti kool peab õpetama tundma ja armastama oma maad ja pärimuskultuuri. Lasteasutused, kaitsevägi ja teised avalikud asutused peaksid pakkuma Eestis kasvatatud mahetoitu. Hiied kui ühed väärtuslikumad ja ohustatumad pärandipaigad tuleb tunnistada eriseisundis rahvuspärandiks. Looduslikud pühapaigad tuleb kiiremas korras kaardistada ja seadustada, pühapaigad tuleb rahvale tagasi anda ning riiklik surve pühapaikade majandamiseks tuleb lõpetada.

Meie ühiskonnas on liigagi palju tühje sõnu, valetamist, petmist, nihverdamist, ärmatamist ja muid madalaid ilminguid, mis tekivad ikka ja jälle raha ning võimu ümber. Ärme lähe sellega kaasa – ei valimistel ega ka nende vaheajal. Valime ja teeme seda, millesse ise usume ja mida päriselt soovime. Vaid nii saame elu paremaks muuta.