Ülikooli spordisaalis napib valgust

FOTO: Repro

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi saal, kus ülikooli korvpalliklubi peab ka rahvusvahelisi mänge, ei vasta Eestis kehtestatud valgustuse normidele ning ei täida ka Balti liiga nõudeid.


«See on koolivõimla tase,» ütles Indikaator MEFi juhataja Enn Magnus, kui oli Tartu Postimehe palvel teinud teisipäeva õhtul kalibreeritud luksmeetriga korvpallisaalis kontrollmõõtmised.

Üheksast kohast saadud tulemuste järgi jääb palliplatsi valgustus nõutud normidele kõikjal kõvasti alla.

Eesti standardikeskus on jaganud spordisaalid valgusintensiivsuse järgi kolme klassi ning kuna ülikooli korvpallisaalis peetakse nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi Balti liiga mänge, peab selle valgustus vastama esimese klassi nõuetele, mis on 750 luksi.

Balti korvpalliliiga reeglites on mänguväljaku valgustuse kohta kehtestatud veelgi karmimad nõuded: ühe meetri kõrgusel peab valgustuse heledus olema vähemalt 1700 luksi.
Kontrollmõõtmisel aga fikseeriti väljaku ühes nurgas vaid 261 luksi ning kõige heledam oli väljaku keskel, kus luksmeeter näitas 540 luksi.

Halb üllatus

Kontrollmõõtmist jälginud spordiklubi peatehnik Rein Vilt oli kesiste näitajate üle ebameeldivalt üllatunud ning tunnistas, et ei oodanud nii kehva tulemust. «Nii ebaühtlane,» kommenteeris Vilt, kelle jutu järgi pidi valgustus jääma normi piiridesse.

Samamoodi mõõtmist vaadanud klubi haldusjuht ja juhatuse liige Birgit Krillo ütles, et ta pole kindel, kas mõõdeti korrektselt. «Mina neid mõõtmistulemusi väga tõe pähe ei võtaks,» lausus Krillo ning väitis, et spordiklubi tegi samasuguse mõõtmise eelmise aasta lõpus oma aparaadiga ning siis saadi tulemuseks 560 luksi.

Krillo sõnul vahetati korvpalliväljaku lambid ära neli aastat tagasi, kui remonditi spordiklubi vana osa. Pärast seda on pirne vahetatud vastavalt vajadusele. «Need lambid hakkavadki ajapikku vaikselt kustuma ja valgust vähendama. Kõigil on oma eluiga,» ütles Krillo, kuid ei kiirustanud kõiki pirne välja vahetama.

«Ma ei hakka neid kõiki välja vahetama, sest ühe pirni hind on 35 eurot ja see on väga kallis. See on ka põhjus, miks me ei suuda neid kogu aeg vahetada. Aga järelikult on nende eluiga läbi ja tuleb hakata otsast valgust juurde lisama,» rääkis Krillo ning lubas kriitilistesse kohtadesse lisavalgust.

Valgusteid liiga vähe

Mõõtmist teinud Enn Magnuse sõnul ei saa aga nelja aastaga pirnide valgusintensiivsus nii palju väheneda ning pigem on valgusteid saalis juba algusest peale liiga vähe.

«Praegune valgus pole mõeldud suurte võistluste, vaid kolmanda klassi kehalise kasvatuse tunni jaoks. Palli muidugi näeb, aga üldine olukord on ikka väga halb,» võttis Magnus mõõtmise kokku.  

Ülikooli korvpalliväljaku kehv valgustus on juba aastaid tekitanud peavalu fotograafidele, sest hea pilt sõltub eelkõige valgusest.

«See on ikka väga kehv. Kummaliselt rohekas ja ebaühtlane. Keset platsi saab veel enam-vähem, aga näiteks korvide all on täitsa pime,» kommenteeris olukorda professionaalne fotograaf Aldo Luud, kelle sõnul tuleb hea pildi saamiseks pidevalt aparaadi säriaja, ava ja tundlikkusega mängida.

Samamoodi kritiseeris valgustust fotograaf Jassu Hertsmann, kes teeb Tartu mängudest fotosid Eesti korvpalliliidule.

«See ei ole kindlasti nõuetekohane, sest valgusbalanssi on seal väga keeruline paika panna. Tegelikult teen ma pilte poolpimedas ja pildi kvaliteet halveneb oluliselt,» ütles Hertsmann ning kinnitas, et on saali valgustust teiste fotograafidega aastaid kirunud.

Ka Tartu Ülikooli multimeediatalituse juhataja Ove Maidla arvas, et valgus võiks saalis parem olla.

Tagasi üles
Back