Supilinnas saab suusalund peagi teha otse rajale

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supilinna spordipargis paigaldatakse lumekahurite jaoks torusid. Spordipargi rajameiste Marti Viilu näitab Lauri ringi keskel kohta, kuhu peagi saab paika kõrgsurvepumpla.
Supilinna spordipargis paigaldatakse lumekahurite jaoks torusid. Spordipargi rajameiste Marti Viilu näitab Lauri ringi keskel kohta, kuhu peagi saab paika kõrgsurvepumpla. Foto: Sille Annuk

Supilinna spordipargi servas on lõpusirgel kunstlume tegemise süsteemi esimese osa rajamine. Täpsemini on ehitamisel madalsurvetorustik, mis viib jõevee Emajõe kaldalt vabaujula parkla juurest madalsurvepumplast suusatajate suus Lauri ringiks kutsutud suusaraja keskele kõrgsurvepumplasse.

Töödega tehti algust eelmisel nädalal ja suurem sonkimine lõpeb spordipargi rajameistri Marti Viilu sõnul järgmisel nädalal.

Loodusele parem

Kui see töö valmis, saab lumekahuritega lund teha spordipargi servas, mitte enam jõe ääres nagu seni, ning loodus jääb kahjust puutumata. Raske lumi on murdnud puudelt oksi ja latvu ning see on pannud inimesi protestima. Lund saab teha spordipargi ääres ja mingil määral saab lund ka otse suusaradadele lasta. Viimased meetrid kahuriteni läheb vesi ikka voolikute kaudu. Kuidas täpselt, saab proovida õige varsti.

«Survekatsed teeme ära, kui torustik valmis, siis tuuakse ka kompressorjaam kohale ja saame katsetada, kuidas see asi töötab,» rääkis Viilu.

Kui see töö valmis, saab lumekahuritega lund teha spordipargi servas, mitte enam jõe ääres nagu seni, ning loodus jääb kahjust puutumata.

Kunstlumesüsteemi esimene etapp läheb maksma 170 000 eurot, teise etapi jaoks, mis maksab samas suurusjärgus, veel raha pole. Teine etapp tähendaks, et lund saakski spordipargis otse rajale teha. «Kui linna rahakott lubab, saavad sprindiring ja ovaal toruga varustatud äkki isegi sel aastal,» lisas Viilu.

Lumevedu jääb siis ära ja raja valmimine hooaja alguses on kiirem ja väiksema töömahuga. Kunstlumesüsteemist on hooaja kiiremal alustamisel abi just neil aastatel, kui külma juba on, aga lund sajab kasinalt või üldse mitte. «Sellel hooajal kolme-nelja külmakraadi juures pusimine oli vaevaline, saime kahe nädalaga sama koguse, mis miinus 15 kraadi korral kolme päevaga. Otse rajale lund tehes on väiksem jõudlus ka väiksem probleem,» leidis Viilu.

Seni jõe ääres tehtud kunstlund on varuks veel küllaldaselt, et radu parandada ja nõnda suusahooaega pikendada.
Seni jõe ääres tehtud kunstlund on varuks veel küllaldaselt, et radu parandada ja nõnda suusahooaega pikendada. Foto: Sille Annuk

Torud ka dendroparki

Torustik ja pumpla on kavandatud nii, et tulevikus saaks kunstlund teha dendropargi radadele. Paberil on mõtted esimese kahe kilomeetri tarvis. Viilu sõnul on see järjekorra mõttes kolmas etapp ja võiks valmis olla viie aasta vaates.

«Siis oleks kaheksa kilomeetrit kunstlumerada,» märkis Viilu.

Lauri ringil oli torustiku ehituse tõttu katkestus, nüüd on see jälle avatud. Korra tuleb katkestus veel, kui on vaja killustikku üle suusaraja vedada.

«Ennustamine on tänamatu, aga tahaks vähemalt märtsi lõpuni suusahooaja välja vedada, tööd ja vaeva on palju olnud. Kui just ilm radikaalselt ei pöördu,» ütles Viilu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles