Muusik jagab meestele naiste sebimise nippe

Koos Margus Jaanovitsiga (Pillimees, vasakul) on vaatajate ees ka tõeline pillimees Vladimir Karjalainen. Foto: Kristjan Teedema

Kui keegi mees soovib kergesti naisi saada, aga ise veel hästi ei oska neid hankida, peab ta minema Õlle Taresse, kus Hansahoovi teater etendab «Pillimeest». Nõuandeid tuleb lavalt ridamisi.

«Pillimehe» on kirjutanud Andrus Kivirähk. Kõrtsimuusiku monoloogi esitab Margus Jaano­vits, laval on peale tema ka ehtne pillimees Vladimir Karja­lainen.

Jaanovitsi mängitud Pillimees on kirglik plaadikollektsionäär, kes remondib tööpäeviti kööke ja tualettruume, aga õhtuti ja nädalavahetustel lõbustab inimesi kõrtsides laulu ja sündimänguga. Muusikalise tegevuse põhiliseks ajendiks on tal vajadus leida endale kuulajate hulgast naisi.

Nõuanded ajakirjadest

Et naiste saamine läheks libedalt, on ta lugenud hoolega naisteajakirju. Seal ilmub ju hulgaliselt sedasorti nõuandeid, nagu näiteks «Kus on kõige parem seksida». Mõned sedalaadi õpetused on Pillimehel välja lõigatud ja kaustikusse kleebitud, et siis vajadusel saaks kähku mälu värskendada ja tulemuslikult naisi sebida.

Niisiis on monolavastus «Pillimees» meediakriitilise sisuga. Ei ole tühi naljategu, kuigi nalja saab selles lavastuses omajagu.

On sõnalist ja muusikalist huumorit, mida mõlemat valdab Margus Jaanovits suurepäraselt. Ja ka naljakat liikumist. Ilmselt on ta lavastamisel tarvitanud koreograafilist abi, mis tal on ju baleriinist abikaasalt Maarja Pauguselt kerge küsida. Nii et «Pillimehe» kohta võib öelda isegi väike muusikal ehk taskumuusikal.

Hansahoovi teatri uusim lavastus passib õlle- ja küüslauguleivalõhnalisse atmosfääri väga täpselt. Seda enam, et pärast näidendit asub kõrtsiliste tantsuhimu rahuldama päris muusik, kelleks 29. novembril, esietenduse õhtul oli Jüri Ho­menja.

Kahes vaatuses

Küsimärgi võiks panna aga väikese, vahest seitsmeleheküljelise näidenditeksti kahevaatuseliseks venitamise juurde. Kui seesama monoloog tuli esimest korda vaatajate ette, oli see tavalise pikkusega lavastuse üks osa. («Kõrts» oli aastal 2007 samuti Hansahoovi teatri lavastus, aga vabas õhus, Pillimehe osas Jan Uuspõld.)

Muidugi on pärast pooletunnist vaatust Õlle Tarele kasulik, kui vaheajal saavad vaatajad õlut ja muud ninaesist juurde tellida. Kui aga näitleja tuleb seejärel veel napilt paarikümneks minutiks lavale, tekib tunne, nagu oleks monoloogi katkestus olnud vägivaldne.

Samal laval tõi Indrek Taal­maa monolavastusena vaatajate ette «Sinised kilesussid jalas», mille on kirjutanud samuti Andrus Kivirähk. Selleski on vaheaeg, ent monoloog ei jää pooleli, sest monolooge on kuus ja pausi saab teha teksti katkestamata.

«Pillimehe» etendusi on Õlle Tares detsembris kuus. 12. detsembrist alates hakkab mängukavas lisa pakkuma Indrek Taalmaa uus monotükk «Teatrikokk».