Vasakpartei kandidaat Viivi-Helbe Peljuhhovska: ega ma kapitalismist ei loobuks

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige Viivi-Helbe Peljuhhovska, kes kandideerib Riigikokku. Foto: Sille Annuk

Tartu Postimehe ajakirjanikud intervjueerivad riigikogu valimiste eel igast suuremast erakonnast üht Tartus kandideerivat inimest. Igal küsijal oli voli ise otsustada, millise kandidaadi ta nimekirjast vestluspartneriks valib.

Viivi-Helbe Peljuhhovska on riigikogu valimistel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ainus kandidaat Tartus. Erakonna väljavaated riigikogusse pääseda pole kuigi suured, kuid suurt tähelepanu pälvis erakond segadusega valimisnimekirjade esitamisel.

Viivi-Helbe Peljuhhovska, mis juhtus valimisnimekirjade esitamisel, et vasakpartei neid kaks kokku pani?

Juhtus väga halb lugu. Kolme häälega kaaperdati erakond, mis koosneb meil vene ja eesti poolest, eestlasi on umbes 600. Oktoobri lõpus oli see kaaperdamine. Tekkis olukord, kus Mstislav Russakov sai võimaluse erakonna nimel välja kuulutada kongress, kus oli kohal 24 inimest. Aga kui erakonnas on 1800 inimest, siis 24 pole ju kvoorum. See tiib ei varjanudki, et neile tuleb ka Venemaalt raha.

Nimekirjade esitamise üle tuli suur võitlus. Mina kirjutasin kirja, asja arutati, Russakov ja tema kaaslased heideti välja. Ometi nad esitasid nimekirja vabariigi valimiskomisjonile. Meie uus juhataja, 30-aastane Julia Sommer viis asja niikaugele, et algatati kriminaaluurimine. Me ei leppinud sellega, et kõik eestlased jäeti kõrvale. Viimaks esitasime oma nimekirja ja juhtisime ka kirjas valimiskomisjonile tähelepanu, et esimesena esitatud nimekiri on õigustühine.

Lõpuks jäi nii, et valimiskomisjon luges teise nimekirja eelmise paranduseks. Õnnelik lõpp?

Õnn on see, et meie nimekirjas kandideerib nüüd ka eestlasi, ka üks juut. Eks kurb tunne ole seepärast, et jäime üsna hilja peale, võimalused on kehvemad, raha eriti ei ole.

Vasakpartei on aktiivselt kõigil viimastel valimistel kaasa löönud, aga teate ju ette, et edu teid ei saada. Kuidas te jaksate?

Oleks meil rohkem eetriaega, siis võimalik, et asjad oleksid teistsugused. Kuid inimesed on muutunud passiivseks. Kõik on nagu ühtmoodi jutuga. Vasakpartei vaateid tuleks selgemini väljendada. Tegelikult seisavad need inimeste heaolu eest. 2004. aastal Roomas moodustati Euroopa vasakpartei, meie liikmed on olnud osalised, olid asutajaliikmed.

Kelle huvide eest te seisate? Eestlaste või venelaste, või tööinimeste?

Meie suund on Euroopasse. Me püüame ära hoida suurkodanluse rikastumist ja toetame laiapõhjalise demokraatia arengut. Peale selle on eesmärk kaotada vaesus, tööinimestel peaks olema võimalik palgast ära elada.

Meie suund on Euroopasse. Me püüame ära hoida suurkodanluse rikastumist ja toetame laiapõhjalise demokraatia arengut.

Kas Eestis on vaesust?

On suhtelist vaesust ja lapsi absoluutses vaesuses. Suhteline vaesus lööb ju kogu aeg mööda külge, kui hinnad tõusevad, ei hoia neid monopoolseid asutusi keegi tagasi. Oleks vaja hoida kurssi, et korteriühistud – olen ka ühistu juhatuses – ei hakkaks planeerima suuri kulutusi, arvestamata, kuidas inimesed suudavad maksta. Nii ei saa, et teeme võõraste pankade käest võlgu võttes remonti, lõpuks kannatab inimene, kes peab väiksest pensionist ära andma suured summad.

Meie poliitika ei ole Venemaa suunas, me näeme oma arengut ikka Euroopas, Euroopa Liidus. Küll seisame vastu Euroopa föderatsioonile. Survet Brüsselist ei ole vaja.

Olete öelnud, et olete vastu ka NATO-le?

Meil on liiga väike suhtlemine Põhjamaadega. Väga vale oleks hoida siin NATO kahte lahingugruppi, millel on suured halduskulud. Küll oleks mõttekas ühineda sõjalises mõttes Soome ja Rootsi liiduga. See oleks normaalne tugi.

Kuidas hoida ära suurkodanluse rikastumist? 

Mina näen majanduse arengut Eestis töötleva tööstuse arendamise kaudu. Seal on 130 000 inimest. Lisaväärtuse loomine ja ekspordi osakaal on seal suur. Kui suurendada selle osa, võiks Eesti majandus palju kasu saada.

Ka kõrghariduse suund võiks olla selline, et rohkem võetaks ülikoolidesse tehnilise taibuga inimesi. Ülikooli suhtes on mul ka arvamus – see läheb lahku parteikaaslaste arvamusest –, isiklikult arvan, et eelistatud peaksid olema eestikeelsed tehnilise kallakuga õppekavad, mida majandus vajab. Meil pole vaja välismaalt töötajaid ja IT-inimesi sisse vedada, kasutame neid, keda Tartu ülikool pakub. Et maksumaksja kulul peaksime koolitama võõraid inimesi – no see ei ole õige. Kui nad siia juba tulid, ju on neil ka võimalus oma õpingute eest maksta.

Aga ikka see suurkodanluse küsimus – kes peaks majandust arendama, kui mitte ettevõtjad?

Kui meie partei võimule saaks, siis teeme kõik selleks, et see suund läheks, nagu me tahame.

Ikkagi see suurkodanluse küsimus …

Kõigepealt parteistumise asi. Ülepolitiseeritud kohalikud omavalitsused, kus iga erakonna esindaja on kuskil abilinnapea, ei tegele majanduse juhtimisega, millega peaks tegelema. Kõik on huvitatud oma partei suunast. Poliitikud peaksid taanduma ja laskma osa võtta nendel, kes tegelikult protsesse juhivad, tippjuhtidel, kel on asutused taga ja kes näevad laiemat perspektiivi. Ka väikeettevõtjad on tähtsad. Abilinnapeasid on Tartus hästi palju, nende asemel võiksid olla osakonnajuhatajad ja linnapea parteitu. Volikogu võiks olla koht, kus kõlab erakondade hääl.

Mida ikkagi tähendab, et suurkodanluse vastu tuleb seista?

Seda, et üks osa rahvastikust on Euroopas väga rikas …

Maksustada, küüditada?

Küüditamisest me ei räägi, siis oleksime nagu kunagi Venemaal. Maksusüsteemi oleks vaja muuta.

Erakonna materjalidest oli lugeda, et riik peaks ettevõtlust arendama, aga teises kohas ütlete, et igasugune riigipoolne eraettevõtluse toetamine ja maksualane kontroll tuleks kaotada. Kuidas see kokku kõlab?

Ma ei ole selle seisukohaga nõus. On küll kirjas, aga meil on natuke liiga noor juht ja näeb asju teisiti. Ettevõtlust tuleb siiski soodustada igal võimalikul viisil.

Teiseks lugesin ja juurdlesin, kuidas saaks olla kasulik keeleinspektsiooni ja integratsiooniprogrammide kaotamine?

Arvestades, et meile on tulnud uusi migrante, minu arvamus sellega kokku ei lange. Keeleinspektsioon on järelevalveorgan ja seda on vaja. Inimesed, kes siin aastakümneid elavad, peavad ikka eesti keele selgeks ka saama. Keeleinspektsioonile pretensioone ei ole.

Programmis on kirjas lause, et tagada põhihariduse omandamine emakeeles ja võimaldada kesk- ja kõrghariduse omandamine vene ja inglise keeles.

Ma seisin siis juba vastu, kui seda arutasime. Inglise keel tuleks igaühel omandada, aga et kogu tegevus viia ingliskeelseks, seda ma ei poolda. Meil on oluline rahvust jätkusuutlikult jätkata. Kui praegu seda ei tee, võib hiljem olla hilja.

Riikliku kontrolli taastamine meditsiini üle ja haigekassa kaotamine?

No vaat. Mul on selles valdkonnas hulk ettepanekuid, meditsiinivaldkonnas tuleb teha uus reform. See on valedel alustel, rajatud kasumlikkuse taotlemisele ja haiglatel pole järelevalvet. 

Minu ettepanek on luua riigipoolne järelevalveorgan, mis jälgib haiglate tööd. Haiglad on läinud üle päevakirurgiale ja saadavad inimese pärast operatsiooni haiglast ära, kuigi tema tervislik seisund vajaks veel kontrollimist. Haiglate puhul on vaja ka töökorraldust muuta, et tulem oleks patsiendi kasuks. Muudatusi on vaja ka perearstisüsteemis, sest seal on ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes kiiruga teevad analüüsid, saadavad spetsialisti juurde ega kontrolli, mis edasi saab.

Enne ma ei jäta, kui see süsteem on muutunud. Meditsiin on tehtud ikka selleks, et patsienti ravida, mitte ehitada ravikindlustuse rahast moodsaid sisustusi. Juurdeehitised peaksid olema riigieelarvest, mitte ravirahast.

Haigekassa vajab muudatusi, kuid mitte likvideerimist. See osa rahvast, kes on väga vaene ja vajab ravi, on tänu solidaarsusprintsiibile kindlustatud.

Paistab, et erakonnas on teil pluralism lubatud.

Ma ütlengi, et juhataja on meil noor. Näen, et pean siin mitut asja tagasi lööma, mida ta on rääkinud.

Erakonna kodulehel on ka väide, et sõnavabadus on kõrvale heidetud. On siis või?

Mina küll ei näe, olen saanud öelda, mida tahan.

Kes on Eestis venelaste eestkõneleja?

Vasakpartei eesmärk on märgata kitsaskohti ja neid selgemini välja tuua. Kogukondi ühendada. Lõhestamist ei ole meil vaja. On vaja eestlust hoida, et jätkusuutlikkus oleks ja lapsed sünniksid.

Kui oleksite valitsuses ja teil oleks võimalus üks seadus algatada, siis mille kohta see käiks? Või kuldkalake soovi täitmiseks?

Ega ma kapitalismist ei loobuks. Sellel on oma eelised olemas, kui seda õigesti suunata ja arendada. Miks ei või olla vasakpoolse näoga kapitalism, seda on Euroopas ka. Aga ülirikastumist ja suurt kihistumist ei luba.

2 küsimust

Kuidas teha Tartu uuesti 100 000 elanikuga linnaks?

Peatada väljaränne kõikide võimalike vahenditega. Siin on võimekas haritud rahvas, see küsimus tuleks läbi arutada linnavolikogus ja linnavalitsuses. Meetmeid on palju. Noori tuleks motiveerida siia jääma. Noor inimene tahab peret luua, vajab eluaset, sellele tuleks mõelda, pakkuda kodulaenu.

Kas neljarajaline Tartu–Tallinna maantee tuleks välja ehitada?

Vaja on küll, sest sellel on sageli õnnetusi. Korralik tee on turvalisem.