Indrek Särg: aitame ahikütet, hoiame oma kollet!

Indrek Särg

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Ahjude ja väikekateldega kütmine tagab sõltumatuse kaugküttest ega jäta elanikke külma kätte ka siis, kui kaugküttesüsteemid kas avarii või terrori tagajärjel enam ei tööta.

Jõulude eel käsitles Tartu volikogu üht pisut kummalise pealkirjaga eelnõu: «Tartu linnaõhu parandamise kava bensopüreeni osas». Kava oli jaanuaris suunatud ka avalikule väljapanekule ning siis viidati mitmetele selles sisalduvatele tõestamata väidetele ning kummaliselt ühesuunalisele lähenemisele.

Vajalike ja mõistlike meetmete hulgas linnaõhu puhtuse tagamiseks (küttekollete õigeaegne hooldus ja remont, ainult kuiva küttematerjali kasutamine kütmiseks jne) on selles kavas kirja pandud ka mitu punkti, mille mõju otseselt linnaõhu parandamisele on küsitav, ent muudes valdkondades võib olla lausa kahjulik. Olen nende punktide kohta esitanud volikogu 21. veebruari istungil linnavalitsusele ka arupärimise.

Lühidalt öeldes pakutakse kavas ahikütte (ja üldse kohtkütte) alternatiiviks kas üleminekut kaugküttele või teistele taastuvatele energiaallikatele või korstnafiltrite paigaldamist.

Kui silme ees ka mõni soovituslik eurodirektiiv ja kaugküttefirmade majandushuvid, pole piirangute või trahvimiseni enam palju maad.

Paraku ei saa neid meetmeid kuidagi kujutleda asendamas praegust ahikütet. Ka kava koostajad ise nendivad, et kaugküttega liitumine on kallis, samuti suurenevad märgatavalt eramu- või korteriomaniku küttekulud.

Teistele taastuvenergiaallikatele ülemineku all käsitletakse kavas maakütte võimalusi, samas tõdetakse, et linna väikeste kruntide tõttu tavalist maakütet siin enamasti rajada ei saa, vertikaalsüsteem on aga palju kallim ning käib tavakütjale üle jõu. Korstnafiltrite puhul viidatakse (taas kallitele!) elektrostaatilistele filtritele, samas on jäetud käsitlemata tunduvalt odavamad lahendused – tõmbemoderaatorid.

Niisiis on viidatud meetmed kas liiga kallid või ei ole neid tegelikkuses üldse võimalik rakendada.

Küsimusele peaks lähenema hoopis teiselt poolt: korraliku kütmise ja mõistlikult hooldatud kollete korral pole ahiküttele alternatiivi otsida vajagi. Vastupidi, eramute iseseisva küttevõime tagamine on energiajulgeoleku seisukohalt ülioluline. Ahjude ja väikekateldega kütmine tagab sõltumatuse kaugküttest ega jäta elanikke külma kätte ka siis, kui kaugküttesüsteemid kas avarii või terrori tagajärjel enam ei tööta.

Lisaks on tõestatud, et väikekatelde ja ahjude küttekulu on tegelikult väiksem kui kaugküttes kasutatavate süsteemide korral. Kõige lihtsamalt on seda kogenud need, kes on võrrelnud kaugkütte ja kohtkütte soojaarveid.

Tõsi, kaugkütte eeliseks on mugavus, ent see toimib ainult siis, kui on korras ja sisse lülitatud. Üheksakümnendate külmad kortermajad peaksid veel paljudel meeles olema …

Ning olulisim: kuivade puudega köetav korralik ahi ei saa olla linnaõhu saasteallikas, ahju põlemisprotsessis jääb enamik tahmaosakesi lõõridesse, korstnast aga väljub veeaur ja vähesel määral puutuhka, mis ei ole aga inimesele kahjulik. Muidugi peab vältima igasuguse plasti ja kummi sattumist küttekoldesse.

Küsimusele peaks lähenema hoopis teiselt poolt: korraliku kütmise ja mõistlikult hooldatud kollete korral pole ahiküttele alternatiivi otsida vajagi.

Seega pole meil praegu mingit põhjust asendada ahikütet või väikekateldega kütmist eramutes ja väiksemates kortermajades. Ja poleks põhjust rääkida ka neist kallitest ja teostamatutest punktidest selles linnaõhu parandamise kavas, kui selliste dokumentide puhul ei ähvardaks oht, et usinad ametnikud hakkavad säärast kava käsitlema raamdokumendina, omalaadse käsulauana, millele allutada kogu elutegevus. Kui silme ees ka mõni soovituslik eurodirektiiv ja kaugküttefirmade majandushuvid, pole piirangute või trahvimiseni enam palju maad.

Seetõttu tuleb juba praegu võtta selge seisukoht: meie kliimas ja ka meie üldises olukorras ei saa kaugkütet käsitleda võimalusena ahikütte või kohtkütte asendamiseks. Vastupidi, igal eramul ja väiksema kortermaja korteril peaks sõltumata sellest, kas rakendatakse ka muid kütteviise, kindlalt säilima võimalus vähemalt ühe korraliku küttekolde abil sooja saada, kui selleks tekib vajadus.

Näiteks Soomes on keelatud väljaspool tiheasustust ehitada eluhoonet, millel poleks vähemalt ühte iseseisvalt köetavat küttekollet.* See tagab elanikele kütmisvõimaluse ka siis, kui elektrikatkestuse või muu häda korral kõik teised süsteemid enam ei tööta.

Hädad ja elektrikatkestused juhtuvad meil Eestiski paraku enamasti talvekülmade ajal …

* Sellist keeldu üheski seaduses sõnastatud ei ole, küll aga on hajaasustusala uuselamute puhul soovituslik vähemalt reserveerida võimalus küttekolle ehitada või paigaldada, kommenteeris Soome saatkond Tallinnas.

Tagasi üles