Galerii: Tartu ajaloomuuseumis lisandus Eesti kodanike hulka 24 inimest

Eile õhtul jagasid Lõuna politseiprefekt Vallo Koppel ja integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar Toomemäel Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis kätte kodanikutunnistused enam kui kahekümnele värskele Eesti kodanikule.

Eesti kodakondsuse saanute seas oli neid, kes pärit tuhandete kilomeetrite kauguselt, kui ka neid, kes sünnist saadik siin elanud ning emakeeleks eesti keel, kuid segaste aegade tõttu tänini halli passi omanikud.

Üheks Eesti kodanikutunnistuse saajaks oli Pakistanist pärit 42-aastane Anjelo Harry, kes elab ja töötab juba 13 aastat Tartus. Harry on abielus eestlannaga ning koos kasvatavad nad peagi 10-aastaseks saavat poega. Harry räägib üsna hästi eesti keelt. «Naine, laps ja töökaaslased õpetavad,» sõnas ta. Pojaga räägib ta peamiselt eesti keeles või inglise keeles.

Eesti kodakondsust ärgitas Harryt taotlema senine keerukas paberimajandus. Lisaks sõnas mees, et on end Eestiga igapidi seotud, seega on igati loogiline Eesti kodanikuks hakkama.

Harry sõnutsi on Eesti 13 aasta jooksul kõvasti arenenud. Näiteks on ametiasutuste bürokraatia tema hinnangul oluliselt vähenenud. «Eesti tulles oli mul väga keeruline juhilube uuendada, sest siis polnud võimalik sõidueksamit inglise keeles anda, täna pole see enam probleem,» sõnas ta.

Harry sõnas, et igal juhul on Eesti parem paik elamiseks kui tema sünnimaa. Ainuke asi, mis Harry arvates võiks Eestis parem olla, on väiksemad maksud. «Ei tegelikult ma mõistan, et makse on vaja maksta ning saan aru, miks need nii kõrged on, aga kui minu teha oleks, siis alandaksin tööjõumakse,» lisas ta.

Teiste hulgas sai eile Eesti kodanikutunnistuse ka 28-aastane Monika Lepp, kes praegu elab küll Võrus, kuid hakkavad õige pea koos elukaaslasega otsima eluaset Tartusse. Kuigi Lepp on Eestis sündinud, tema emakeel on eesti keel, siis seni oli ta halli passi omanik. «Mu vanaema sündis Venemaal ja ei tema, ega ka minu vanemad ei pööranud kodakondsuse saamisele erilist tähelepanu, seepärast ongi pea kõik mu pereliikmed halli passi omanikud,» lisas Lepp.

Tema otsustas Eesti kodakondsuse taotleda esmalt seetõttu, et oleks lihtsam reisida Schengeni viisaruumist välja. Teisalt tundis ta, et see on tema jaoks ka auasi. «Minu vanem õde taotles ka Eesti kodakondsuse, nüüd tegin seda mina ning kindlasti julgustan ka teisi pereliikmeid viimaks Eesti kodanikuks saama,» lisas Lepp.