Kolm küsimust riigikogu valimiste kandidaadile. 5. Viivi-Helbe Peljuhhovska (Ühendatud  Vasakpartei) ja Ahto Kaasik (Elurikkuse Erakond)

Viivi-Helbe Peljuhhovska ja Ahto Kaasik Foto: TPM

Mida peaks riik tegema, et posijad, vaktsineerimisvastased ja MMSi usku inimesed ei ohustaks ennast ja teisi?

Viivi-Helbe Peljuhhovska: Ühelt poolt oleks vaktsineerimine vajalik. Mõned inimesed on aga võtnud hoiaku, et see on kahjulik ja see võib olla vandenõulaste plaan viia organismi hoopis teist vaktsiini, kui lubatud. Kuid see on täiesti vale. Vaktsineerimine riigi toel on vajalik ja õige. Õige on ka see, kui inimene ikka asja ei tunne, ei pea valima alternatiivravi.

Ahto Kaasik: Nagu inimeste turvalisuse puhul ikka, on vaja selget õiguslikku regulatsiooni ja teavet, edasi on nagu liikluses ja muudes turvalisuse küsimustes: inimesed ise otsustavad ja valivad, kas käituvad nii või naa, kas eelistavad tavameditsiini või alternatiivmeditsiini. Seda valikuvõimalust inimestelt võtta ei saa ja ei tohi. Asjakohase kättesaadava teabe levitamine võiks olla riigi tugi. «Pealtnägija» hiljutine teemakäsitlus näitas, et ka tavameditsiinis ei ole regulatsioon päris paigas. Kui ka on arstidiplom, võib teha päris kummalisi asju. Posimine on hinnanguline mõiste. Mida me selle all silmas peame? Inimesed on n-ö tavameditsiinita elanud aastatuhandeid ja jõudnud siia, kus me oleme. Rahvameditsiini ei tohiks välistada ka tulevikus.

Kas Eestis tuleks sisse seada rohkem riigipühasid ja lühendada töönädalat?

Viivi-Helbe Peljuhhovska: Leian, et lühendatud tööaega võiksid kasutada need emad, kes tahaksid töökohta säilitada – kel seda vanavanemad lapsi hoides võimaldaksid, aga kes siiski tahaksid natuke rohkem kodus olla. Nendele võiks seda ka võimaldada, et nad oleksid ikkagi töökohal toimuvaga kursis. Praegu on võimalus ka kodus tööd teha interneti kaudu, miks ka mitte võimaldada sellist vormi. Vabu päevi võiks kindlasti olla rohkem. Kas need just peavad uued riigipühad olema, aga vabu päevi võiks võimaldada kasutada vabamalt.

Ahto Kaasik: Pühade asjus kindlasti nõus. Riiklike pühade ja tähtpäevade seadus ja selle aluspõhimõtted tuleks üle vaadata. Mida tahame pühadega näidata ja milline on see sisu, mida riik soovib nende puhul inimestele pakkuda ja tagada. Tähistame! Aga mida me tähistame, kui tegu on näiteks kolmekuningapäeva või ülestõusmispühadega? Mida riik oma inimestelt ootab? Kas see kõik on kooskõlas meie kultuuriga? Töönädala pikkus on ka ajas muutunud, alles hiljaaegu oli kuuepäevane töönädal. Seda on lühendatud viiepäevaseks ja on võimalik ka areng, et muutub neljapäevaseks. Millal, on jälle arutelu küsimus, see teema võiks olla laual. Praegune viiepäevane töönädal on kultuurinähtus, aga kas meie riigis praegusel ajastul on nii kõige otstarbekam, on vägagi küsitav.

Kuidas ja kas üldse tuleks pidurdada rahvastiku ja majanduse koondumist Tallinna?

Viivi-Helbe Peljuhhovska: Jah, rahvastikukriis on meil täiesti olemas. Kõigepealt tuleks üle vaadata, mis toimub n-ö turul. Rahvastiku­kriisi üks telg on see, et kui on arvatud, et on lubatud rahvastikuränne, et siis võiks olla lubatud ka riigist lahkumine. Minu arvates, ja ma arvan, et ka partei seisukoht on niisugune, et kui ülikooli lõpetab spetsialist, on tal vaja jääda kodumaale ja näidata, et ta on midagi õppinud, et ta seda ka rakendab. Selleks tuleks seada riigi poolt meetmed. Osa inimesi tahab leida paremat töötasu ja selle nimel pingutatakse. Oma kodumaal tuleb teha kõik selleks, et siia jääda. Kui on õpitud riigi toel, tuleb panustada siia. Kuid kas Tallinnas, Valgas või Kuressaares, ei ole nii tähtis.

Ahto Kaasik: Minu arvates on see Eesti julgeolekule ohtlik suundumus. Maapiirkonnad peaksid olema tugevamad, seal peaks olema rohkem elanikke, kodanikke ning ja riiklikult edendatud taristu. Ka riiklikult edendatud töökohad peaksid olema kättesaadavad igas Eesti vallas ühtlaselt, mitte üksi Tallinnas. Praegune suur majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline ebavõrdsus ei ole terve, ei ole meie riigi ja rahva jaoks jätkusuutlik.