Teine kohtuaste ei kinnitanud Tartu Milli süüd maksupettuses

Kohtuotsuse kuulutamine mullu märtsis Peeter Saare, Leonid Dulubi ja Tartu Mill aktsiaseltsi süüdistuses. Pildil Leonid Dulub kaitsjatega.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Tartu ringkonnakohus jättis tänase otsusega muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti maksukuriteos õigeks aktsiaselts Tartu Mill, Leonid Dulub ja Priit Saar.

Samas tühistas ringkonnakohus aga maakohtu otsuse selle osa, millega Dulub ja Saar olid tunnistatud süüdi kuulumises kuritegelikku ühendusse. 

Süüdistuse järgi esitas Tartu Milli ostujuht Dulub tööandja raamatupidajatele tasumiseks võltsitud viljaostuarveid, millel olid vilja müüjatena märgitud valed isikud. Raamatupidajad, kes arvete võltsitusest ei teadnud, kajastasid neid arveid maksuhaldurile esitatud Tartu Milli käibedeklaratsioonides. Selle tulemusena vähenes Tartu Milli käibemaksukohustus riigi ees.

Tartu Mill ei saanud aga kasu, kuna Dulubi korraldamisel maksti riigil saamata jäänud käibemaksu osa Tartu Millile vilja müünud ja arveid väljastanud vahendajatele. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Dulub ei esitanud arveid raamatupidajatele mitte selleks, et vähendada Tartu Milli maksukohustust, vaid isikliku kasu teenimiseks. Nimelt maksid vilja vahendajad Tartu Milli juhtkonna teadmata Dulubile tasu selle eest, et ta ostaks süüdistuses märgitud arvete alusel nendelt Tartu Millile vilja.

Seaduse järgi on maksuhaldurile valeandmete esitamine kuritegu üksnes juhul, kui seda tehakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Et Dulub ei tegutsenud tööandja maksukohustuse vähendamiseks, vaid isiklikust saamahimust, ei olnud see maksukuritegu. Süüdistust pistise või altkäemaksu võtmises prokuratuur Dulubile aga ei esitanud.

Dulubi õigeksmõistmine maksukuriteos tingis ka Tartu Milli ja Saare õigeksmõistmise.

Kuritegelikku ühendust polnud

Ringkonnakohus ei andnud lõplikku hinnangut sellele, kas Tartu Milli käibedeklaratsioonides esitatud andmed olid valed ja kas Tartu Mill peab riigile laekumata maksusumma hüvitama. Vaidlus selle üle jätkub käimas olevas halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitas muu hulgas hiljutisele riigikohtu praktikale tuginedes ka kuritegeliku ühenduse tunnuseid. Sellel peab tervikuna olema mingi ülimuslikum ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuriteo või kuritegude toimepanemist. Kuritegeliku ühenduse eksistents iseenesest kujutaks endast märkimisväärset ohtu avalikule julgeolekule. Näiteks juhul, kui ühendus kasutab oma eesmärkide vahetuks saavutamiseks või seda toetavaks tegevuseks vägivalda või teisi hirmutavaid meetmeid, ostab ära riigiametnikke, mõjutab või üritab mõjutada poliitikat, meediat, avalikku haldust või majandust, on saavutanud või üritab saavutada turgu valitsevat või vähemalt olulist positsiooni mingil (kriminaalsel) tegevusalal.

Kriminaalasjas süüdistati Dulubi ja Saart kuulumises teravilja vahendamise ja käibemaksupettusega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus leidis, et ühendus, millesse Dulub ja Saar väidetavalt kuulusid, ei olnud kuritegelik. Süüdistuses kirjeldatud kujul ei olnud nende koostöö kuritegelikule ühendusele omane.

Väidetavas kuritegelikus ühenduses puudusid reeglid või käitumiskoodeks, samuti kindel struktuur ja selgepiiriline hierarhia. Pole andmeid, et inimesed pannuksid tegusid toime teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ja toimetavad viimase huvides ning selle eesmärke silmas pidades. Süüdistuses nimetatud inimesed olid omavahel vaid lõdvalt seotud ja nad ei moodustanud ühendust, millel olnuks iseseisev tahe. Ringkonnakohus leidis, et isegi juhul, kui olnuks kuritegelik ühendus, ei saaks Dulubi lugeda selle liikmeks, vaid üksnes koostööpartneriks.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et prokuratuuri koostatud süüdistuses on olulisi puudusi ja see ei vasta täiel määral selguse ja täpsuse nõudele.

Tänane otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.

Tagasi üles