Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Vana katlamaja asemele kerkib teravilja aretuskeskus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Jõgeva aleviku vanast katlamajast on praeguseks alles vaid korsten ning selle ümber käib vilgas ehitus. Katlamaja korstna ümber kerkib Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) teraviljade aretuskeskus, mis sai täna keskpäeval nurgakivi.

ETKI direktor Mati Koppel võttis uue hoone funktsiooni kokku lausega: «See on selline maja, kus ühest otsast lähevad terad sisse ja teisest otsast tuleb sai välja.» Siiski ei lähe aretuskeskuses valmistatud küpsetised müüki. Saia-leiva ja muude küpsetiste eesmärk on hinnata, kuidas Jõgeval aretatud vilja terad ja jahu toiduainetesse sobivad.

«Praegu on nii, et katsepõldudelt viiakse seemned kuivatisse, seejärel sõidutatakse need sealt lattu ja siis omakorda veel laboritesse,» selgitas instituudi direktor Mati Koppel nende igapäevast logistikat. Olgugi et ETKI hooned asuvad üksteisest paarisaja meetri kaugusel, raiskab säärane seemnete ühest kohast teise vedamine teadustöö tegemisel väärtuslikku aega.

Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas oma kõnes, et praegu muutuvas kliimas ja maailma rahvastiku toiduvajaduse kasvades on sordiaretajatel eriti suur roll. «Eriti kasvab nõudlus neile põllukultuuridele, mis peaksid hästi vastu põuale,» lisas minister.

Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas oma kõnes, et praegu muutuvas kliimas ja maailma toiduvajaduse kasvades on sordiaretajatel eriti suur roll.

Uue aretuskeskuse maja valmib plaani kohaselt selle aasta lõpuks. Siiski märkis ehitaja AS Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar, et ilmselt saab maja valmis juba sügisel ning see tähendab, et sordiaretajad saavad juba selle sügise saaki uues hoones uurima hakata.

Sügisel Jõgeva alevikus valmiv ETKI teravilja aretushoone.
Sügisel Jõgeva alevikus valmiv ETKI teravilja aretushoone. Foto: Arhitektuuribüroo BOA

Veel lisas Somelar, et vahel on vahva kortermajade, äripindade ja kaubanduskeskuste asemel ehitada midagi täiesti teistsugust. ETKI aretuskeskuse hoone teeb eriliseks ka asjaolu, et vanast katlamajast jääb alles oluline maamärk, pea kaheksa meetrit kõrge korsten. Tulevikus sealt enam siiski tossu ei kerki.

Ehitusjärgus olev aretuskeskus on esimene ETKI uus hoone, mille ümber hakkavad nelja aasta jooksul kerkima teised instituudi hooned. Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse liige Kati Kusmin selgitas, et järgmised ETKI hoonete projektid peaksid varsti valmima. Mati Koppel täiendas, et teravilja aretuse hoone kõrvale peaks järgmisena kerkima köögivilja- ja kartulisortide aretuseks mõeldud keskus.

Instituut otsib endiselt uut juhti

Mullu sügisel kuulutas maaeluministeerium välja konkursi ETKI direktori leidmiseks, mis paraku ebaõnnestus. Maaeluminister Tarmo Tamm sõnas, et tol korral sai küll konkursi võitja välja selgitatud, kuid kandidaat loobus sellest ametikohast isiklikel põhjustel.

«Veebruari lõpuni käib uus konkurss ning loodame, et leiame sel korral instituudile juhi,» lisas minister.

Praeguse ETKI direktori Mati Koppeli ametiaeg lõppeb aprillis. Sügisel läbi viidud ning seejärel luhtunud konkursile ei soovinud Koppel oma kandidatuuri üles seada. Seda, kas ta käimasolevale konkursile oma  kandidatuuri üles seab, Koppel aretuskeskuse nurgakivi tseremoonial kommenteerima ei soostunud.

«Las konkurss jõuab enne lõpuni,» lisas ta. Samas väitis senine direktor, et on kindlasti ka edaspidi ETKIs tegev, kuid ei täpsustanud, millist ametikohta ta teravilja aretuskeskuse hoone valmimise ajal instituudis täidab.

Tagasi üles