Tartu loodusmaja õppeprogrammides osales eelmisel aastal kokku üle 9000 õpihimulise noore Narvast Valgani. Programmid on mõeldud mitmekesistama igapäevast koolielu ning innustama õpilasi looduseteadustesse süüvima ka väljaspool klassiruumi. Loodusõpetuse, bioloogia ja geograafia teemade omandamiseks pakub Tartu loodusmaja ka käesoleval aastal uusi programme, kus kasutatakse aktiivõppe meetodeid.
Tartu loodusmaja õppepäevadel osales rekordarv õpilasi
Tartu loodusmaja haridusprogrammide juht Helle Kont rääkis, et eelmise aasta üks suurimaid ülesandeid oli organiseerida korraga 200 gümnasistile õppepäev Saare järve äärde. Koostöö juhendajate, õpetajate ja laste vahel sujus ning metsa ja soo ökosüsteemide praktiline õppepäev möödus edukalt. Samuti on huvitav teada, et Tartu loodusmaja kui keskkonnasäästliku ehitise programmis osalevad aktiivselt ka Tartu kutsehariduskeskuse ehituse eriala õppurid.
Kooli õppekava täiendavaid programme on loodusmaja koostanud ja juhendanud 1996. aastast ning õppeprogramme arendatakse pidevalt. Ka sellel aastal on juba lisandunud mitu uut põnevat programmi igale kooliastmele. Näiteks 3.-4. klassi õpilased saavad laboris mikroskoobiga uurida ainurakseid ja hulkrakseid organisme, looma- ja taimerakke ning hallituse huvitavat maailma. 6.–8.klass saab kalade lahkamise, liikide määramise ja püügi alammõõdu mõõtmisega tuttavaks programmis «Kalade ehitus, eluviis ja mitmekesisus».
Väga populaarseks on kujunenud 7.–12. klassile jõukohane programm «Elusloodus ja kaubandus (CITES)», kus praktilise tööna hindavad kiirkursuse läbinud õpilased «tollis» reisikottide sisu CITESi kriteeriumide alusel. Kasutuses on päris reisidelt toodud esemed, mis võiksid tollis tähelepanu alla sattuda. Kõige värskem on 7.–9. klassi õpilastele koostatud programm «Liigirikkus ja selle muutused tänapäeval». Õpilased tutvuvad Eestis elavate võõrliikidega, nendega seotud probleemidega ning saavad teada, kas võõrliikidega peab võitlema ja millised on olnud selles valdkonnas edulood. Mitmeid populaarseid programme juhendame ka loodusmajast väljas, näiteks õpperadadel metsa-, soo- ja veeökosüsteemide uurimist, ning arutleme, kuidas igaüks saab aidata kaasa loodushoiule.
Lasteaia õppeprogrammide koordinaator Evelin Peterson lisas, et ka kõige väiksemaid ootavad loodusmajas õppeprogrammid, uusimad neist lõunamaa taimede ja loomade põnev maailm, samuti mänguline teekond, mis jälgib, kui kaugelt ja kuidas jõuab toit meie lauale. Lasteaialastele pakub loodusmajakülastus alati palju rõõmu ja elevust, kuna majas leidub palju loomi ja eksootilisi taimi ning see jätab lastele sügava mulje. Nii tullakse tihti tagasi ka järgmisel korral, õhina ja rõõmuga loodusteaduste maailmaga tutvuma.
Õppeprogrammide eesmärk on tuua õpilased välja nende harjumuspärasest õpikeskkonnast koolilaua taga ning õpetada leidlike ülesannete ja aktiivse kaasamise abil keskkonda vaatlema ja ise vajalikku teavet koguma. Koolis omandatud passiivsed teadmised lähevad vahel õpilasele eneselegi ootamatult aktiivselt käiku, olgu selleks siis kalade lahkamine või mullaproovide hankimine, ning ta seostab käelise tegevuse kaudu õpikuteadmised füüsiliste nähtustega.
Aktiivõppeprogrammid peaksid näitama lastele, et loodusteadused ja uurimistöö võib olla väga põnev, ja loodetavasti andma tõuke nende edasi õppimiseks. Samuti hangitakse programmides ka igapäevaeluks vajalikke teadmisi, mida koolist ei pruugi üldse saada: näiteks jäätmekäitluse, toiduringluse ja reisimise mõjudega seotud teemadel.
Tartu loodusmaja õppeprogrammidele saab tellida vene- ja ingliskeelset juhendamist ning alati arvestatakse programmide läbiviimisel koolide erisoove.