Jäine rada tõi kolm peapõrutuse kahtlust ja rohkelt sinikaid

Meedikud viisid grupifinišis endast viimase andnud prantslasest suusataja meditsiinitelki toibuma.

FOTO: Kristjan Teedema

Pühapäevane Tartu maraton jääb osalejatele kindlasti eredalt meelde ennekõike keeruliste rajaolude pärast. Nimelt muutis jäine suusajälg sõitjate libisemise erakordselt kiireks ning õnnesärgis olid need, kel õnnestus laskumisel kukkumist vältida. Et rada oli kohati kivikõvaks jäätunud, ei päästnud sinikatest ka kere pehmemale poolele maandumine.

Rahvusarhiivis töötav Helina Tamman sõnas, et elas rajal üle mitu kukkumist, kuid sellest tekkisid tema ihule vaid mõned sinikad. Tema abikaasa murdis kukkudes suusa ja kepi, kuid sai nendele ka asenduse. «Maraton läks hästi, sest jõudsime mõlemad finišisse,» lisas Helina Tamman.

Tartu maratoni meditsiinipealik Andras Laugamets sõnas, et kogu tema kahekümneaastase Tartu maratoni kogemuse ajal pole ta ühelgi varasemal sõidul näinud nii palju kukkumisi kui üleeile. Täpset abivajajate arvu, keda meedikud maratonil tohterdasid, ei osanud Laugamets öelda, kuid tema hinnangul pidi ilmselt nii mõnigi suusataja haiguslehele jääma.

«Kolm inimest viisime ajupõrutuse kahtlusega maratonilt otse haiglasse,» sõnas Laugamets. Tema sõnul said kiirabiga haiglasse saadetud suusatajad juba pühapäeva õhtul koju. Ka tuvastas ta maratoni meditsiinipunktis paar murdunud roiet, kuid esialgsel läbivaatusel ei ilmnenud ühtegi käe- ega jalaluumurdu. Veel rääkis Lauga- mets, et nii mõnigi maratonil osaleja kutsus endale kiirabi alles õhtul, kui oli koju jõudnud. «Eks rajalt tulles ei pruugigi kohe aru saada ja inimene tunneb alles kodus, et ikka liiga palju ja pikalt on valus,» lisas ta.

«Kiirused läksid laskumistel lausa hullumeelseks, osa suusatajaid kogus kiirust üle viiekümne kilomeetri tunnis,» möönis meditsiinipealik. Tavaliselt juhtuvad säärased avariid ja vigastused Tartu rattamaratonil. Vahe on ainult selles, et rattal on pidurid, kuid suuskadel mitte.

Samas oli Laugametsa sõnutsi pühapäevane maraton erakordne ka seetõttu, et keegi ei pingutanud üle ega vajanud tilgutiga turgutamist. «Kiire raja tõttu ei sõitnud keegi end tühjaks,» arvas ta. Finišisirgelt viidi kanderaamiga meditsiinipunkti ka üks prantslane, kuid tema taastus telgis omal jõul üsna kiiresti. «Me pigem reageerime üle, kui jätame reageerimata,» selgitas Laugamets.

Rohketest muhkudest ja sinikatest hoolimata luges meditsiinipealik pühapäevase maratoni õnnestunuks, sest keegi ei vajanud sel korral pikka haiglaravi ja kõik jõudsid elusana finišisse.

Tartu maraton arvudes

FOTO: TPM

Tagasi üles