:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11799233t1h6953.jpg)
Erkki Bahovski väljendadab artiklis «Lumi saabus jälle ootamatult» (TPM 13.2) kahjuks üsna tüüpilist suhtumist Eesti meedias ja tänavatel: «Ka jalgratta kui ainuvõimaliku liiklusvahendi propageerijad võiksid veidi jalga puhata. Seda lugupidamisest nende vastu, kes on enda luud murdnud tänavale prantsatades.»
Niisugune patroneeriv suhtumine (tali)jalgratturitesse on kahetsusväärne.
Autojuhtidel ei soovita keegi talvel «jalga puhata», neil on talvelgi tarvis käia tööl, koolis. Rattur ent nähtavasti ei ole piisavalt tõsiselt võetav tööinimene ja majanduskasvu edendaja – tema võib jalga puhata küll.
Jalgratas pole kindlasti ka jäisel ja lumisel talvel vähem mõistlik liiklusvahend kui auto. Kes on käinud näiteks Põhjamaades või Kanadas, võivad selles veenduda. Õnneks on ka meie tänavatel – vähemalt Tartu omadel – igal talvel järjest rohkem rattureid.
Muidugi on elementaarne panna ka rattale juba esimese kiilasjää saabudes naastrehvid alla. Ilma nendeta rattaga sõita on selge sõgedus, nagu ka talvel suvekummidega auto rooli istuda.
Olen kuus talve iga päev rattaga Tartus sõitnud ja olen veendunud, et naastrehvidega rattaga sõita on turvalisem kui talvel jala käia (eeldusel, et ei kasutata saapa all mingeid naasttaldu). Ja paksu lume puhul on abiks muidugi ka võimalikult lai rehv, millel hea pidamisega muster.
Väga suureks abiks on ka korralikud laiad platvormpedaalid, millel vahetatavad libisemisvastased needid.
Jalgratas pole kindlasti ka jäisel ja lumisel talvel vähem mõistlik liiklusvahend kui auto.
Olen minagi nende kuue aasta jooksul kaks korda kergelt kukkunud. Naelkummidega sõites tekib märkamatult petlik turvatunne, nagu sõidaksid mööda asfalti. Ei maksa kurvi võttes siiski unustada, et värske lumekihi all võib olla haljas kõva jää. Teehooldajatele ei maksa kunagi lootma jääda.
Hämmastusega olen parklates tõdenud, et enamik rattureid ei kasuta talvel naastrehve. Ent siinkohal oleks elementaarne ikkagi lihtne soovitus: kasutage naastrehve. Mitte et ärge üldse hakake jalgrattaga sõitmise joru ajama, Bahovskit tsiteerides.
Niisugune suhtumine tunnustatud arvamusliidrilt meedias kultiveeribki üleolevat ja ebasõbralikku suhtumist ratturitesse kui mingitesse lumehelbekestesse, ja see suhtumine ei ole üldse abiks, kui sa last rattaga läbi talvepimeda närvilise liiklusummiku lasteaiast koju tood. Ei ole abiks ka ummikute vähendamisel või vähesest liikumisest tulenevate tervisehädade leevendamisel.
Ei ole abiks, kui on vaja linnale ja kinnistuomanikele meelde tuletada, et rattateid võiks, kui vähegi võimalik, talvel lumest puhtastada, mitte lükata lund sinna kokku ja hoiustada seal.