/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Tartu raekoja torni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell kaalub 96 ning väikseim kell 8 kilogrammi. Kokku on kellamänguorkestris 34 pronksist tegelast.
Kuula ja vaata, kuidas kõlab valss balletist «Coppelia» üle Tartu Raekoja platsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu raekoja kariljon mängib iga päev viis korda: kell 9.01, kell 12.01, kell 15.01, kell 18.01 ja kell 21.01.
Kordamööda kõlavad Ülo Vinter «Laul põhjamaast», René Eespere «Ärkamise aeg», Robert Jürjendali «Ballaad taevasele Mariale», Peep Sarapiku «Ta lendab mesipuu poole» ja Ülo Vinteri «Laul põhjamaast».
Mõnel päeval võib juhtuda, et Tartu raekoja kellamängu muusikajuht Merle Kollom tutvustab ekstra seda instrumenti huvilistele ning siis võib üle raeplatsi kõlada ka midagi muud. Näiteks nagu eelmisel reedel mängisid need kellad keskhommiku paiku hoopis Leó Delibes' valssi balletist «Coppelia» ning tornis, käed kõrvadel, kuulasid seda vaimustunult Tartu Postimehe töötajad.
Kellamängu teine nimi on kariljon, sõna quadrillon pärineb prantsuse keelest, tähendades nelja kella.
Eestis mängib kariljon veel Rakvere Kolmainu kiriku kellatornis ning Viljandi Jaani kiriku kellatornis.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11798295t1ha2f1.jpg)