Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/17/11797439t1h6d80.jpg)
Juba sel kolmapäeval saavad kultuuribaaris Arhiiv (Vanemuise 19) kokku inimesed, kes on ühel või teisel moel seotud Tartu ööeluga. Õhtul kell seitse algavale seminarile on kutsutud nii ööklubide omanikud kui ka ürituste korraldajad.
Arutatakse kitsaskohtade üle selles valdkonnas ning püütakse leida probleemidele lahendusi. Eesmärk on koostada põhjalik öömajanduse ja -kultuuri ülevaade ning arendada koostööd asutuste vahel, mis on öösel avatud. Ülevaate tellis Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise meeskond.
Berliin eeskujuks
«Kindlasti ei ole see ainult kinnine üritus. Oodatud on kõik, kellele teema pinget pakub,» ütles Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna turunduskommunikatsiooni projektijuht Kaspar Aug. «Arutame seminaril ka seda, mida saaks teha mürakaebuste puhul. Väga progressiivne näide on Berliinist, kus linnavalitsus on investeerinud klubide mürakindlamaks muutmisse miljon eurot.»
Aug tõstis ka esile, et Tartus puudub praegu arvestatav bändide juurdekasv ning kohalik underground-muusika on seetõttu kesises seisus.
Kindlasti ei ole see ainult kinnine üritus. Oodatud on kõik, kellele teema pinget pakub, ütles Kaspar Aug.
Seminari eestvedaja Tanel Mütt on seni korraldanud kuus samalaadset arutelu, tema koostatav öömajanduse ja -kultuuri ülevaade valmib hiljemalt 31. märtsiks.
«Esialgne nimekiri ööeluga seotud inimestest oli üsna põhjalik, neist koorus välja tuumikgrupp, kes jäi koos käima,» selgitas Mütt. Pea igal arutelul on osalenud Jaan Kroon Genialistide klubist, Ahto Kalda ööklubist Level ning Sander Luuk Skeneraatorfestivali ja Paul Lepasson üritustesarja Sünk esindajana.
Klubid kaovad
«Juba see, et tullakse kokku ja peetakse aru, on hea näitaja. Koostööd on ööeluasutuste puhul vähe ja arutelud on selle arendamiseks esimene samm,» rääkis Mütt. Ta lisas, et oluline on selgitada välja öösel lahti olevad asutused ja nende tegevusega seotud probleemid. «Me ei tea, mis on põhjustanud selle, et Tartus on nii vähe bände. Või me ei tea täpselt, miks mõned asutused uksed üldse kinni panevad,» sõnas Mütt. Näiteks ööklubi Altantis suleti üle-eelmisel aastal, Tempo eelmise aasta lõpus.
Peale ööklubide ja baaride esindajate on ülevaate koostamisse kaasatud politsei, päästeameti ja kiirabi töötajad, kellega Mütt teeb eksperdiintervjuud. «Üritame aru saada, mida nemad on Tartu ööelus märganud. Kasvõi küsimus, kus ja kuidas peaksid turvapatrullid Tartus liikuma,» lausus Mütt.
Öömajanduse ja -kultuuri objektiivne pilt tehakse edaspidi veebis kõigile kättesaadavaks. «Inimene, kes tahab teha hea ööbaari, võiks just sealt juhtmõtteid leida,» ütles Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise meeskonna tehniline projektijuht Kalle Paas.
Kommentaar
Kerly Virk, politsei lõuna prefektuuri pressiesindaja:
Politseile on niinimetatud Berdmuda kolmnurk koht, kus paiknevad ööklubid Maasikas, Level ja Shooters, aga ka Fastersi kiirtoidukoht.
Nädalavahetusel peavad patrullid seal pidevalt kohal olema. Meil on kõige rohkem tööd hommikul kella neljast kuueni, kui paljud inimesed ei lähe koju, vaid jäävad tänavale.
Purjus pidulistega tuleb ette nii kaklusi kui ka satutakse hätta. On olnud juhtumeid, kui inimene unustab oma üleriided koos telefoni ja isiklike asjadega baari ja läheb linna peale, kuid ei ole enam adekvaatne ja satub lõpuks EMOsse. Mõni selline lugu on noorele inimesele paraku lõppenud ka traagiliselt.
Oleme juba pikka aega ööklubide omanikega vestelnud, püüdnud olukorda parandada, kuid pole leidnud lahtioleku ajas üksmeelt. Politsei sooviks, et need asutused sulgeksid uksed veidi varem kui praegu. Lähiümbruses on ka elumaju, kust on tulnud üksjagu kaebusi. Arvestada tuleb nii elanikega kui ka tagada pidutsejate ohutus.