Riik kinkis mulle jupi naabrimehe metsast

Eili Arula Foto: Sille Annuk

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus maa-andmeid, mille tulemusel viidi maatükkide piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste kaardiandmetega. Maatükkide andmete uuendamisel kasutasid maa-ameti töötajad viimaseid aerofotosid, mille järgi võis muutuda nii maatüki suurus kui ka kõlvikud.

Paar päeva tagasi toksisin maa-ameti geoportaali otsingusse oma kodu koordinaadid, et näha, kas ning kuidas on maa-andmete uuendus minu kodukinnistut mõjutanud. Ma ei pidanud pettuma – üleöö oli meie pere saanud metsaomanikuks. Kõlvikute päringumootor näitas, et meie pere krundile oli kuskilt tekkinud tervelt sada ruutmeetrit metsa.

«Uhke värk, olen ka nüüd metsaomanik,» mõtlesin geoportaali silmitsedes. Ise me kunagi metsa istutanud pole, aga nüüd oleme ühe riigiameti armust saanud omale tüki metsa.

Uhkustundega samal ajal kerkis üles ka täiesti põhjendatud küsimus, et kust see sada ruutmeetrikest metsa oli tekkinud. Esiti arvasin, et ehk on metsaks loetud meie aiaäärt palistav kuusehekk või saunatagune ploomisalu. Kui palusin maa-ameti peadirektori asetäitjal Triinu Rennul oma kinnistu andmetega tutvuda, selgus, et jupikese metsa olime saanud meie kõrvalkrundi metsast.

Ma ei taha kuidagi uskuda, et minu koduküla on Eestis topograafiliste anomaaliate Bermuda kolmnurk, kus enamikul kruntidest on uued maa-andmed vigased.

Et tegemist on siiski naabrile kuuluva metsaga, korrigeerisid maa-ameti tehnikud meie krundipiire selliselt, et kaardiuuendusega meile joonistatud metsanurk läks ikkagi naabri omandusse tagasi. Seega sai minu pere metsaomanik olla kuus nädalat.

Alles pärast mõtlesin, et kui ma poleks selle päringuga maa-ametisse pöördunud, oleksin ju võinud südamerahuga saag näpus metsani jalutada, sealt saja ruutmeetri ulatuses puid maha võtta ja omale koju tassida. Kui naabrimees oleks karjuma tulnud, siis oleks näidanud talle maa-ameti kõige uuemaid andmeid, mille põhjal kuulus see metsanurk meile. Edasine oleks ilmselt tähendanud, et oleksin ilmselt naabrimehelt hirmsa maotäie sõimata saanud ja ilmselt oleksime pidanud õigluse jalule seadma kohtus. Antud juhul ei oska isegi ennustada, kummale kohus sellisel juhul õiguse annaks.

Uudishimuliku inimesena hakkasin maa-ameti geoportaalis uurima ka oma tuttavate krunte, ehk on neilegi langenud osaks õnn kuuluda nüüd metsaomanike tsunfti. Selgus, et lisaks minu perele oli metsa juurde saanud ka minu isa, kes elab minu kodust paarisaja meetri kaugusel. Samuti sai metsa juurde minust poole kilomeetri kaugusel elav tuttav.

Isa krundile tekkis veidi üle 2000 ruutmeetri metsa ning heale tuttavale lausa üle poole hektari metsamaad. Küsisin ka nende juhtumite kohta maa-ameti spetsialistidelt nõu ning selgus, et mõlemal juhul olid metsamaa arvestusse läinud krunti ääristavad põlispuud. Isa krundile tekkinud metsamaa asub küll elamumaal, seega ei rakendu talle ka kõrgem maamaks, kuid tuttava krundil põlispuude arvelt kasvanud metsamaa hulk tähendanuks talle viie euro suurust maamaksu tõusu.

Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et aasta algusest saadik, mil maa-andmed said uuendatud, on nende poole pöördutud umbes 700 korda. Korrigeerimist on piirid vajanud vaid ligi viiekümnel korral. Ise lasin kõlvikute päringusüsteemist läbi neli endale tuttavat krunti ning leidsin kolmel juhul anomaalia. Ma ei taha kuidagi uskuda, et minu koduküla on Eestis topograafiliste anomaaliate Bermuda kolmnurk, kus enamikul kruntidest on uued maa-andmed vigased.

Ka maa-amet ise teatas pressiteate vahendusel, et aasta algusest on Eestis uute andmete põhjal 62 000 hektarit metsa rohkem. Näiteks loetakse nüüd metsamaaks ka põld, kuhu on vähemalt kümne aasta jooksul peale kasvanud võsa.

Vandenõuteoreetikud arvavad, et säärase maa-andmete muutmise taga peitub salakaval nipp riigi maksutulu suurendamiseks. Teadupärast on metsamaa maksustamishind kõrgem kui haritaval maal. Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et Eesti katastriüksuste süsteem on pea 20 aastat vana ning paljudel juhtudel ei vasta andmed tegelikkusele. Kõige kokkuhoidlikum viis oli kaardiandmeid uuendada aerofotode järgi. Sellisel juhul ei pea maamõõtja iga krunti uuesti üle mõõtma.

Isiklikult arvan, et maa-ameti kaardiuuendus ei ole tehtud salakavala eesmärgiga riigi maksutulu suurendada. Kui eeldada, et kogu kasvanud metsamaa hulk on tekkinud haritava maa arvelt, siis peaks riik saama selle liigutusega lisatulu ligi pool miljonit eurot, mis kogu riigieelarve maksulaekumist silmas pidades on peenraha. Teisalt oleks igati üllas, kui meie maa-andmed vastaksid tegelikkusele.

Samas võib säärane maa-andmete uuendamine tuua kaasa tülisid naabrite vahel ning kehvemal juhul ka kohtuprotsesse. Teisel juhul võib tulla mõnele maaomanikule üllatusena, kui temalt nõutav maamaks on tõusnud seepärast, et ta on oma põllutüki lasknud võssa kasvada. Et segadust vältida, kutsun üles kõiki maaomanikke kontrollima maa-ameti geoportaalis oma kruntide andmeid ning vajaduse korral tegema julgelt ka maa-ametis järelepärimist.