Kui inimene sureb, tuleb tema lähedastel minna kohaliku omavalituse perekonnaseisutoimingute ametniku juurde, et saada surmatõend, mille alusel saab omakorda hauakoha. 7. veebruaril jõustus muudatus, mille järgi peavad kiirabi poolt surnuks tunnistatu lähedased digitaalse surmatõendi küsima hoopis perearstilt. Muudatus on tekitanud omajagu segadust.
Tellijale
Muudatus surma registreerimisel külvab segadust (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlane Karmen Masing-Jugaste kaotas 8. veebruaril isa. Surma tunnistanud kiirabitöötajad suunasid Masing-Jugaste isa surmatõendi saamiseks perearsti poole. «Kiirabitöötajad selgitasid, et kuna isa ei surnud haiglas, saan ma perekonnaameti asemel surmatõendi perearstilt,» ütles ta. Kuna tema arst Urve Kutsar-Pissarev polnud muudatusest teadlik, saatis ta Masing-Jugaste taas perekonnaseisutoimingute ametniku juurde, kust viimane suunati uuesti perearsti juurde. Kulus neli päeva, kuni Kutsar-Pissarev sai IT-spetsialisti abiga surmatõendi väljastada.