:format(webp)/nginx/o/2019/02/14/11787153t1h4f23.jpg)
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused Eestis, mis on tänapäeva globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi.
Anne Luik on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti maaülikoolis, koostanud õppematerjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija.
Tartu ülikooli füüsikainstituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud oma erialal pidevalt aktiivne ja viljakas.
Tänapäeva füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka.
/nginx/o/2019/02/14/11787156t1h8fe3.jpg)
Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö «DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni» eest.
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks).
Ustav on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsentseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat.
Preemiad saavad:
Arvet Pedas täppisteaduste alal töödetsükli «Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks» eest.
Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal töödetsükli «Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis» eest.
Irina Hussainova tehnikateaduste alal töödetsükli «Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes» eest.
Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö «Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral» eest.
Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal töödetsükli «Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt» eest.
Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö «Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu» eest.
Allan Puur sotsiaalteaduste alal töödetsükli «Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates» eest.
Rein Raud humanitaarteaduste alal oma viimase nelja aasta kultuuriteoreetiliste uurimuste eest, milleks on ka eestikeelses tõlkes ilmunud «Iseduse praktikad» (koos Zygmunt Baumaniga) ning monograafia «Tähenduste keeris».
Riigi teaduspreemiad antakse kätte 24. veebruaril Eesti teaduste akadeemias.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)