Suur ühisloomeprojekt avab kunagise külaelu võlu ja valu

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisloomeprojekti eestvedaja Tõnis Türna ja alusetäis Mulgimaalt Abja vallast pärit protokolliraamatuid. 
Ühisloomeprojekti eestvedaja Tõnis Türna ja alusetäis Mulgimaalt Abja vallast pärit protokolliraamatuid. Foto: Sille Annuk

Rahvusarhiiv kuulutab homme õhtupoolikul avatuks oma kolmanda ühisloomeplatvormi «Vallakohtud», mille eesmärk on vabatahtlike tekstisisestajate abiga teha huvilistele kättesaadavaks 19. sajandi vallakohtute rikkalik kirjalik pärand.

Senised kaks ühisloomeprojekti, «Eestlased esimeses maailmasõjas» ja «Tartu 1867», olid arhiivile väga edukad ning vabatahtlikud tulid asjaga hästi kaasa. Sedapuhku võetakse aga ette märksa suurem amps, sest kui eelmistes projektides oli enamasti tarvis süsteemi sisestada nimesid või nimekirju, siis nüüd tuleb pusida tervete tekstide kallal. Sisestamiseks on avatud 450 vallakohtu enam kui 2200 protokolli- ja lepinguraamatu kümneid tuhandeid lehekülgi ehk kõik, mis praeguseks ajaks on säilinud.

«Anname endale aru, et töö on väga mahukas, ning ajalisi raame me ei sea,» rääkis rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja ja projekti eestvedaja Tõnis Türna. «Kui läheb kiiremini, on väga hästi, kui aga töö kestab kümme aastat, pole ka midagi lahti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles