Joel Jesse: kiire rongiühendus ei pea tulema Rail Balticu arvelt

Joel Jesse

FOTO: Erakogu

Eesti vajab nii Rail Balticut kui ka tänapäevaseid riigisiseseid raudteeühendusi.

Hea meel oli lugeda Kaspar Koka mõtteid Tallinna ja Tartu vahelise rongiühenduse parandamiseks (TPM 11.2). Nõustun, et kiiruse suurendamiseks ei ole vaja ehitada uut raudteed Tallinna ja Tartu vahele, vaid utoopilise uue raudtee ehitamise asemel saavutab heade tulemused olemasoleva raudtee õgvendamine ja ajakohastamine.

Siiski jäi arusaamatuks artiklist nähtuv soov vastandada raudtee reisiliikluse arengut Rail Balticu ehitamisele. Artikli autor püstitab minu arvates täiesti väära küsimuse, kas valida Rail Balticu ehitus või selle omafinantseeringuga võrdse rahasumma eest ehitada Tallinnast Tartusse viiv raudtee kiirust 160–180 km/h võimaldavaks.

Väidan, et Eesti vajab nii Rail Balticut kui ka tänapäevaseid riigisiseseid raudteeühendusi.

Tartu inimesed soovivad kiiret rongiühendust pealinnaga – nõus, toetan seda mõtet kahe käega! Seda ühendust ei saa ega tohigi samas vastandada Rail Balticule. Kiire rongiühendus Tartu ja Tallinna vahel ei pea tulema Rail Balticu arvelt.

Rail Balticu raudtee on Rapla- ja Pärnumaa elanikele vähemalt sama tähtis, kui kiire rongiühendus Tartu elanikele. Olen seisukohal, et tuleb leida raha mõlemaks raudteeühenduseks, küsimus on valikutes ja prioriteetides. Näiteks 2 + 2 maanteed või tasuta ühistransport või hoopis ajakohane raudteeühendus. Valikuid on palju. Tasuta asju ei ole ega tule, vaid need saavad ikka teoks millegi muu arvelt.

Samas on 170 miljoni eest võimaldatud senisest mõnusama sõidu tulemuseks ajavõit ainult üheksa minutit ja linnapiiril ootavad sind ees ummikud. Kas niisugusel juhul jõuavad Tartu ja Tallinn üksteisele aja ja ruumi poolest lähemale? Kahjuks mitte!

Rail Baltic katab oma Euroopa rööpmelaiusega tulevikus Tallinnast lõunasuuna. Sõiduaeg Pärnusse 43 minutit, Riiga 1 tund 55 minutit. Kuna ilmselgelt kahte raudteed kõrvuti ei ehitata, jääb idasuunda katma Venemaaga transiitkaubandust võimaldav senine 1520 mm rööpmelaius.

Kiire raudteeühendus on hea alternatiiv esimese klassi 2 + 2 maanteele. Uus, 2022. aastal valmiv Kose-Mäo teelõik annab Tartu ja Tallinna vahel sõitjatele ajavõitu kõigest üheksa minutit ja vähendab teepikkust 5,3 kilomeetrit. Selle lõigu neljarealiseks ehitamine läheb maksma umbes 170 miljonit eurot. Tore on moodsal kiirteel sõita, ei vaidle vastu.

Samas on 170 miljoni eest võimaldatud senisest mõnusama sõidu tulemuseks ajavõit ainult üheksa minutit ja linnapiiril ootavad sõitjat ees ummikud. Kas niisugusel juhul jõuavad Tartu ja Tallinn üksteisele ajas ja ruumis lähemale? Kahjuks mitte!

Seepärast tuleb esimese klassi 2 + 2 maanteedesse uute investeeringute tegemist väga tõsiselt kaaluda. Vaja oleks analüüsida, kas need maanteed on ikka nii kasumlikud, kui esmapilgul tunduvad skaalal ehitusmaksumus vs. tulu, samuti inimeste aeg, autostumine, keskkonnasääst jne. Omaette teema on tee ehitamiseks vajalik maavara: esimese klassi maantee muldkeha nõuab kaks-kolm korda rohkem ehitusmaa­vara kui raudteetamm.

Kõne alla tuleb võtta ka moodsa tee ehitamise barjääriefekt. Kui raudteekoridori laius on umbes 20 meetrit, siis maantee on kaks-kolm korda laiem, sellele lisandub omakorda kogujateede võrgustik. Raudtee võib olla tänu uuele tehnoloogiale metsade vahel tarastamata, aga uued maanteed peavad olema täielikult tarastatud.

Esimese klassi maantee võimaldab suurendada sõidukiirust vaid suvisel ajal ning sedagi praegu ainult 20 km/h võrra. Talvel sõidame endiselt 90ga või isegi aeglasemalt lähtuvalt ilmast. Rong aga sõidab ettenähtud kiirusel üldjuhul 365 päeva aastas.

Peale selle tuleb rääkida ka autoroolis ebaefektiivselt kulutatud ajast, põletatud kütusest, saastest ja teistest keskkonnaaspektidest. Seda kõike eriti siis, kui eesmärk on vähendada autostumist ja suurendada ühistranspordi kasutajate hulka.

2+2 sõiduradadega maanteedele kavandatud rahast osa suunata Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva vahelise raudteetaristu arendamisse, et suurendada märgatavalt rongide kiirust.

Kiiruste märgatav suurendamine olemasoleval raudteel Tallinnast Tartusse ja Tallinnast Narva ning Rail Balticu raudtee rajamine Pärnu kaudu aitaks vähendada liikluskoormust kolmel põhimaanteel, need muutuksid märkimisväärselt turvalisemaks.

Praegu tuleb jätkata 2 + 1 sõidurajaga maanteede ehitamist olemasolevate põhimaanteede koridorides. Muidugi, möödasõidulõigud võiksid olla mõnevõrra pikemad ja üksik sõidurada veidi laiem kui esimestel valminud lõikudel. Siiski parandab 2 + 1 sõidurajaga maantee tuntavalt ohutust, iseäranis kui sõidusuunad on eraldatud piirdega, ja on märgatavalt soodsam, sh hoolduskulud on palju väiksemad.

Sestap tuleks esimese klassi ehk 2 + 2 sõiduradadega maanteedele kavandatud rahast osa suunata Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva vahelise raudteetaristu arendamisse, et suurendada märgatavalt rongide kiirust.

Tartu ja Narvaga ühenduskiiruse suurendamisel tuleks vähimana pidada silmas praeguste Stadleri rongide tippkiirust 160 km/h, kuid perspektiivis võiks juba praegu analüüsida suurema, üle 200 km/h kiiruse võimalusi ja maksumust.

Kiirete raudteeühenduste arendamise eelised on saavutatav kiirus, mugavus, turvalisus, keskkonnahoid. Lisaväärtusena tulevad esile pahatihti end pealinnast kaugena tundvate regioonide suhete ja koostöö tihenemine, töörände hõlbustamine, majanduse elavnemine ja konkurentsivõime kasv.

Tagasi üles