Neil päevil jõuab Jaani kiriku väljapanekuriiulile tubli täiendus – 27 restaureeritud terrakotaskulptuuri, mis on konservaator Eve Alttoa käe all puhastatud ja hädavajalikul määral parandatud.
Tähtsad pead jõuavad Tartu Jaani kirikusse
30. november 2011, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need terrakotad – 25 pead ja kaks poolskulptuuri – pärinevad põhiosas kirikutorni fassaadilt, kust need eemaldati kaheksa aasta eest torni remontimise ajal. Välisseintele keskaegseid originaalkujusid enam tagasi ei panda, sest meie karm kliima võib saviskulptuuridele liiga teha.
Välja lähevad koopiad. Koopiad on juba täies mahus tehtud käärkambri põhjaseinale ning torni lõunaja lääneküljele. Originaalid aga, mis kunstiajaloolase Kaur Alttoa dateeringu järgi on valminud aastail 1365–1375 ja mille autori või autorite kohta pole teateid, lähevad pärast puhastamist ja konserveerimist kirikusse väljapanekuriiulisse, kus savipäid on juba varasemast kümneid.
Esimesed 21 jõudsid sinna 2006. aastal, järgmine sats, 25 kuju, 2009. aastal. Esmaspäeval alustaski Eve Alttoa uute terrakotade paikaseadmist juba ees ootavate tolmust puhastamisega – kui tõstuk niikuinii kirikusse tellitud.
Hävitav sool
Välisseintelt maha võetud umbes 330 terrakotakuju puhul on kõige pakilisem töö nende sooladest vabastamine, milleks Alttoa on skulptuurid alguses asetanud veevanni, et soolad lahustuksid, ja seejärel pannud need paberimassist mähisesse. Selline kompress võtab aega mitu kuud.
Soola hävitava mõju selgitamiseks rääkis Alttoa, et kiriku põhjaseinas oli 99 terrakotat, neist umbes 40 on soolakahjustustega, mõnest järel vaid savist muna. Soolakristallid paisuvad nagu jää ja lõhuvad savi struktuuri.
Sooladest vabastamisele järgneb kujude suuremate pragude parandamine restaureerimismördiga, mida toonitakse sobivaks akvarelliga. Mördi hea omadus on, et selle saab igal ajal savikujult eemaldada.
«Nii palju ei tulekski konserveerida, kui kujud ei läheks avariiulile. Kuna pead on tolmu käes, siis peab tegema selliseks, et need vastu peaksid,» ütles Alttoa. Ta rääkis säravate silmadega loo, kuidas töötuppa tuli akna vahelt lepatriinu ja puges ühe terrakota prakku. Mahtus lepatriinu, mahub muudki. Kiriku põhjalöövi seinale kinnitatud riiuleid vaadates võib igaüks ise veenduda, et ruumi on palju ja töö terrakotadega nii pea otsa ei saa.
Tööd veel jagub
Alttoa ütles eile, et pole valmis vastama, kui mitu terrakotat veel konserveerimist ootab. Ka vastus sellele, kas tehtud on juba pool tööst või alles lähenetakse poolele, oli ebamäärane. Kas tuleval aastal jõuab välja ehk järgmine skulptuuride rühm?
«Vaatame, seda peab nii mõistlikult tegema, et jõuaks ka soolatustamisega edasi, tuleb mõelda nii publikule kui ka sellele, et kujud säiliksid,» rääkis Alttoa. Terrakotade konserveerimist rahastatakse riiklikust pühakodade programmist. Tänavu oli selleks ette nähtud 7500 eurot ehk ligi 117 350 krooni, eelmisel aastal 200 000 krooni.